ükskõiksus kõikus üksinda kiigel
kõikus maa ja taeva virvarris
kõikus möödaminejaid postiks
kõikus masinaid plekiketiks
kõikudes maailma narris
astus siis kiigelt maha
komistas
raamatut märkas
ükskõikselt märgunud lehti sirvis
ühte ja teistki pidi
pingile nõjatudes
pöördus maailm kui pahupidi
miski sisimas tegi tal jõnksti
miski sisimas elule ärkas
ta luges
luges
lihtsalt luges
pisar torkles
pärlendles põsil
tunnetest sasitud rind
silmi raamatult tõstes
uuest avastas end
ta vaatas
naeratas pingil
soojus hinge tal puges
viimane lehekülg raamatust
omamoodi lugejat suges
