Küll sa oled, emakene,
meile lastele nii hää.
Emakene, hellakene,
pesed silmad, kammid pää;
paned puhtad riided selga,
õpetad meid lugema,
ütled: Asta! ütled: Helga,
aeg on sukka kududa.
Nobe töö on nõelumine,
lapsed ruttu nõeluge!
Kena töö on kerimine,
lapsed, ruttu kerige!
Ütled: koor on kokku lüüa;
abidele antakse
kohe võid ja leiba süüa,
piima pääle kapake.
Jutustad siis pika jutu,
ütled: lapsed, magama!
Ruttu, tuttu, tuttu ruttu,
emake jääb valvama.
Mõte lapsele ja lapsevanemale
See hell ja argipäevane luuletus kujutab ema kui lapse elu keskpunkti - hoolitsejat, õpetajat ja turvatunde loojat. Igapäevased toimetused, nagu pesemine, õppimine ja käsitöö, muutuvad armastuse ja hoole märgiks.
Luuletus sobib ettelugemiseks koos lastega, aidates märgata ema rolli nii väikestes kui suurtes tegudes. Rütmiline ja kordustega tekst toetab keelelist arengut ning loob rahuliku meeleolu.
Teemad: ema ja lapsed, hoolimine, kodu, igapäevaelu, õhturahu.
Sobib kasutamiseks emadepäeval, kodus ettelugemiseks, lasteaias ja koolis ning pereväärtuste üle arutlemiseks.
