Me üheskoos astume üles mäest.
Sina hoiad mu kätt, mina kinni su käest.
Sina suurem ning suunad mu samme ja rada,
sina väsimatult kuulad mu jutuvada.
Sina aitad mind astu', kui kivid on teel
või tõus üles mäkke väga järsk on ees.
Sina juhatad sinna mu lapsesilmad,
kus mina ei oska näha võimalust minna.
Oled minu eest vapper ja tugev ja julge,
kui me valitud tee läbi tihniku kulgeb.
Kuulad minu eest, vaatad ja hoolikas oled,
mind õpetad, et loodust austada tuleb.
Sina õpetad mind usaldama enda tarkust ja jõudu,
nägema lahendusi, mitte võimendama õudu.
Sina oled minu eest ja minu jaoks alati valmis
ning mulle nii tähtis, nii armas, nii kallis.
