Magusalt mõrkjas pihlamari
tantsib kobarais sõsaratega tuule käes,
inime haarab soojema salli
ja vantsib oma mure väes
ostma midagi, mida veel pole ja mis on natuke kallis.
Magusalt mõrkjas pihlamari
laseb sügisvihmal end jahutada ja õrritada,
inime on unustanud osta vihmavarju,
lastes mõrul meelel sellest end nörritada.
Sügis on käes.
Oma võlus ja väes.
Naudi või nuta.
Lihtsam on, kui sügist sügisena võtad.
