Täna kallis jõuluõhtu.
Kolde ees on väike kass,
piinab nälg ta väikest kõhtu -
tühi kauss ja piimatass.
Päeval kõndis siia-sinna,
vaatles talipäikse kiiri
ja ei raatsind aita minna,
kus nii palju, palju hiiri.
Nurr ja näu! Ma nõrken ära.
Kus on lapsed Lii ja Luu?
Teises toas küünlasära,
sääl on lastel jõulupuu.
Lastel jõulurõõmu laialt:
üks neist piparkooki sööb,
teine mandleid nopib saialt...
Kiisu näljapilli lööb.
Nutab kiisukene kena.
Viimaks leiab targa nõu:
tõukab seinalt leivalaua,
võttes kokku kogu jõu.
Seda nuuksumise kära
kuulsid lapsed jalamaid.
"Kiis, sind unustime ära!
Kuis sa üksi kööki jäid?"
Kiisu meel ei olnud mõru,
lastele kõik andestas,
peagi ilmus vorstivõru,
praad ja sooja piima tass.