Üks tüdruk oli nõnda pisike ja arg,
kas tunned ennast ära temas veel?
Ma nüüd nii kaua käinud lasteaiateed
ja olen avanud nii palju rühmaust
et selleks vahel päris puudub lust!
Mis iga ukse taga on – nüüd tean,
kuid kõige kaunimaks üht mälestust ma pean,
kui olin esimesel lasteaiateel
ja seisin lasteaia ukse ees.
Mul meenus esimene lasteaiapäev,
kui tulin lasteaeda, lilled väikses käes.
Nii suur ja uhke rühmaruum siis näis
ning pea sest saginast mul ringi käis.
Autorilt: See luuletus on kohandatud ühest esimese koolipäeva luuletusest. 
