Munadepühad on kevadine tähtpäev, mida Eestis tuntakse mitme nime all: lihavõtted, munapühad, paasapühad ja paljudes paikades ka kiigepühad. Nimed ja kombed on tulnud eri aegadest: osa pärineb rahvakalendrist (kevad, elujõud, kiikumine), osa kristlikust traditsioonist (vaikne nädal ja ülestõusmispühad).
Miks on munadepühad “liikuvad pühad”?
Munadepühade aeg muutub igal aastal, sest see on seotud kevadise ajastusega ja kuufaasi arvestusega. Seepärast võivad munadepühad olla kord märtsi lõpus, kord aprillis.
Vaata munadepühade rubriiki ja leia ka “Millal on munadepühad?” kiire vastus.
Munadepühade põhisümbolid
- Muna - uue elu ja alguse sümbol; seepärast on munad pühade keskmes.
- Pajuurb - kevade ja elujõu märk; urbimise komme on Eestis laialt tuntud.
- Kiikumine - eriti Lõuna-Eestis algas munadepühadest kiikumisaeg, mistõttu on levinud nimetus “kiigepühad”.
Muna, urbimine ja kiikumine on Eesti lihavõtte-kombestikus korduvalt välja toodud.
Levinumad munadepühakombed Eestis
1) Urbimine (pajuurbadega patsutamine)
Urbepäeval (pühapäev enne lihavõtteid) urbiti magajaid ja sooviti jõudu, tervist ja virkust. Usuti, et urbimine “annab elujõudu” ning urbija sai sageli tasuks muna.
2) Munade värvimine ja kinkimine
Munade värvimine on munadepühade kõige tuntum komme. Traditsiooni järgi värviti mune sageli laupäeval ja kingiti pühapäeval. Muna kinkimisega sooviti saajale jõudu ja tervist kogu aastaks.
3) Munakoksimine (kelle muna jääb terveks?)
Munakoksimine on vana lõbustus – kaks muna põrkuvad, terve muna “võidab” ja katki läinud muna loovutati teisele. Ka siin räägitakse vanades kirjeldustes väikestest nippidest (kuidas muna käes hoida ja millise otsaga koksida).
4) Kiikumine ja kevade tervitamine
Paljudes paikades seostub munadepühade aeg kiikumisega. Vanasti valmistati kiik ette ja pühadest algas “kiikumisaeg”. Kiikumist peeti elujõu ja hea õnne märgiks.
5) Pühadelaud
Munadepühade laual olid värvitud munad, munavõi ja täidetud munad. Kohupiimatoitudest tehti näiteks pashat või sõira – tänapäeval lisanduvad perede enda lemmikud ja kevadised maitsed.
Väike pere nipp: kuidas hoida “ajaloo tunnet”, aga teha asi lihtsaks?
- Vali 1 vana komme (urbimine või munakoksimine).
- Lisa 1 tänapäevane “laste rõõm” (munajaht või kaart).
- Pane lauale vähemalt üks traditsiooniline maitse (munavõi või kohupiimamagustoit).
Edasi: kui tahad munadepühade nädala päevadest rohkem aru saada, vaata “Vaikne nädal” lugu.
KKK:
Kas “munadepühad” ja “lihavõtted” on sama püha?
Jah. Eestis kasutatakse paralleelselt mitut nimetust: munapühad, lihavõtted, paasapühad ja kiigepühad:contentReference{oaicite:4}{index=4}s muna on munadepühadel nii tähtis?
Muna on uue elu ja alguse sümbol – seepärast on munade värvimine, kinkimine ja munamängud pühade keskmes.
Mis on “urbimine” ja miks seda tehti?
Urbimine on pajuurvaga patsutamine, millega sooviti elujõudu, tervist ja virkust. Sageli sai urbija tänutäheks muna.
Kui pere pole usutraditsioonis, kas munadepühi “tohib” ikka tähistada?
Ikka. Paljude perede jaoks on see kevadine traditsioonipäev: munad, kiikumine, ühine söögilaud ja looduse tärkamine.