Kuidas me armas kassike väike
üksi ta nuttis kõrgemal puul.
Enam ei paistnud ka soojendav päike,
oli vaid vihm ja tormine tuul.
Tunnid läksid ja kiisuke palus,
alla vaatas ta sealt okste pealt.
Puu otsas istumisest hing juba valus.
Kuidas alla tuua ta sealt?
Mõtlen ja ajan kiisuga juttu:
"Kui said üles, alla ka saad!"
Kass vaid mnäub, et tulge nüüd ruttu!
"Armastan tuba ja kindlamat maad!"
Päev on läbi ja õhtu saabub.
Kassil juba ammu nii tühi on kõht.
Abi siis tuleb ja kõik hästi laabub,
hubases toas nüüd kõige parem on koht.
