Meri päikese sillerdust kannab,
ilusat sära päike merele annab.
Tundub, et see on päikese vesi,
päike endalt palavuse ära pesi.
Nüüd saab supelda soojas vees,
olla nii üleni päikese sees.
Kui lõbusaks läheb päikese tuju,
võtab ta lainel klaaspärli kuju.
Kaela neid korjata keegi ei saa,
ei kanna neid taevas ega ka maa.
Kõik need pärlid on merele jäetud,
silmapiir sillerdav sädelusega kaetud.
Luuletus autori kodusest luulevihikust "Eluvärvid".
