Laps vaatab sull' otsa ta miskit ei tea
ent ometi targim ta kõikide seas.
Laps tunnetab hinge, tas heliseb naer
südameavarustes tal alati päev.
Kui kaugele läinud, me sest süütuse meelest
kas unustanud oleme lapsel' omase keele?
Otsides õnne, kaotame enda
unelev laps aga valguses lendab.
See siirus ja rõõm, puhas silmade vaade
võrratult ületab kõrgeid teadusekraade.
Laps vaatab sull' otsa ta näeb sinust läbi
ravib su hinge, palun ära küsi, kuidas seda tegi.
Unustaks korrakski illusoorse maailma
vaataks kingile otsa valguseilmast.
See taju, see tunne, mida mõistus ei adu
see kandmas on elu ja hoidmas on kodu..
Foto: JillWellington / Pixabay
