Tasahilju loobudes, kaotades ehte,
ei lähe sügisel puud enam lehte.
Nad vaikides seisavad, tühjad ja paljad.
Vaid okaspuud rohetavalt on haljad.
Veel lootus okstel püüda lumehelbeid
ja tunda külmakaunistuste hetki helgeid.
Taevas tuleb lähemale, päris okste taha
ja päikeses langeb vari puude ette maha.
On need sügispuud kui elu meis endas,
kuhu lootus linnuna vabana lendas.
Taevapilti vaadates tühi tunne unus
ja rõõm mul raagus okstessegi pesa punus.
