Lumeta aja Memm

Nägin unes valget lund
kohevat ja paksu.
Möllasin seal lume sees
nii kuiss oli jaksu.

Lumesõda mängisin,
ehitasin memme.
Valge jõulu saabumiseks
oli tugev enne.

Hommikul kui ärkasin,
aknast õue vaatsin.
Murukamar rohetas,
vares tegi "kraaksti".

Maailm paksu udu sees,
taevast polnud näha.
Ei ka minilumememme
võimalust polnd teha.

Lõpuks haavapakud ma
veeretasin kokku.
Plastmasskauss sai kübaraks,
korgid silmiks näkku.

Sooja salli sidusin
memmele veel kaela.
Talvetaadi üle nüüd
võin parastavalt naerda.

Ei jää tegemata memm
kui lund sa meil ei anna.
Ära põe, sest viha kah
su peale ei ma kanna.