Aastatetagused mõtted on meeles,
kui olin veel väike ja kõrgemad puud.
Tihti on isa nüüd praegugi keelel
neil lastel, kes rõõmuga paotanud suud.
Kõlab siis naeru ja tuleb ka nuttu,
ootuses kosta on isa neil suul.
Unigi parem on kuulates juttu,
õhtuses aknas ka jälgis meid kuu
.
Päevi nii pikki sind oodates koju,
õhtud siis põnevad olid meil ees.
Vahel, kui rikkusin siiski su tuju,
nägin ka kurbust su silmade sees.
Ka emaga õnnes sa armastust jagand
ja eluteel rõõmsana käinud me koos.
Aastaid vaid lisandub, aeg kiirustab tagant,
teravaid okkaid näind kooseluroos.
Suunand mind teele ja õpetand elu,
tarkust mul jagand ning olnud nii visa.
Nüüd aastate möödudes näen seda ilu,
palju õnne sul soovin, kallis oled mul ISA.
