Kase okstel virab,
hiilgab päiksekuld,
nad kui puistaksivad
selget sulatuld.
Mahe, hää on puhkus
vaiksel metsateel,
päike seisab juba
poolelt õhtu eel.
Aga üle oru,
sääl kus põllupind,
sügissuve päiksest
hiilgab mäerind.
Päikse valendusest
hiilgab, helgib sääl,
nagu kutsuks mõrsja
mind sääl mäe pääl.
1896
