Mu issi minu peale kunagi ei karju.
Ta vangutab vaid pead, kui rikun korda,
Ja aitab ise õhtul panna lelud korda -
ma korraga veel mitte kuidagi ei harju.
Ta süles vaatan telemultikate sarju -
kõik teised tööd ei lähe minule siis korda.
Ja kui ma hommikul veel vaatan teistki korda,
ta näos ei ole üldse pahameelevarju.
....
Loe edasi Ottniell Jürissaare luulekogust "Alleaa- Kallermaa", lk 12
