Märtsikellukesi väikseid
oma aias märkasin.
Väga ootasid nad päikest -
talveunest ärkasid.
Ei nad kartnud tuult, ei külma,
julgelt välja pugesid.
Rõõmustasid minu silma -
kõik nad üle lugesin.
Nägin kümmet valget lille,
päiksetäpid õie peal.
Kuulsin kellukeste pille -
kevadet ma tundsin seal!
