Papa Carlo laul, etendusest BURATTINO

Teksti autor: Juhan Viiding / Olav Ehala, EMTA Kõrgema Lavakunstikooli 20. lennu diplomilavastusest BURATTINO

Seda õnne kõik ei aima, mis on vanal mehel siis,
enne surma kui saab õnnistust ta veider eluviis.
Kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli – jaa!
:,: Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. :,:


Sina jõuad kaugemale,
kuni kord ka ise oled muld.
Üks on tõde, mingi vale
:,: ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. :,:

Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt.
Peagi lõpetamas olen oma elurännakut.
Ära pahanda, kui laul sai liiga lihtne, õpetlik.
:,: Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. :,:

Sina jõuad kaugemale …

Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht.
See mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa – kuri ilm las udutab.
:,: Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. :,:

Sina jõuad kaugemale …

Luuletused!

Laule vaata siit