Laske Katrid tuppa tulla,
Katri tuleb, Katri tuisub,
Katri läheb, Katri läigib;
Katril kaskine hobune,
regi lepane tagaje,
reepakud paatsapuised.
Laske Katrid tuppa tulla,
Katri tulnud kauge'elta,
tulnud alta halli ilma,
korvast kuuda kumerada,
päälta päikesta punasta,
keskelt läbi keeru ilma,
hobedaista orta mööda,
kullasta korenda mööda.
Mis nägin kuuda tegemaie?
Kuu tegi kuldaronga'aida.
Mis nägin päikest tegemaie?
Päev tegi kuldapenningida.
Mis nägin tähti tegemaie?
Tähed lõivad täringida!
Tuhat nägime tullessana,
sada siie saadanessa.
Tee oli pikka tullessana,
laan oli laia käiessana.
Sada oli vetta vahe'ella,
kuus oli kurjada jogeda,
seitse halba allikada.
Teel oli mitu hirmutusta,
raiundikkus raputusta:
tedre teella hirmuteli,
halli lindu haavikussa,
musta lindu männikussa,
motus metsa keske'ella.
Hobu oli erku hüppamaie,
hüppamaie, kargamaie:
viskas Katri vitsikuie,
ajas Katri allikaie,
tegi märjaks Katri kuue,
Katri kauni kasuka.
Pereeite, eidekene,
perenaine, naisukene,
touse üles voodiesta,
voodiesta, sängiesta,
säe sängi ääre pääle,
touse üles tooli pääle,
lase Katrid tuppa tulla!
Katri küüned küüsitavad,
Katri käed külmetavad,
Katri varbad valutavad.
Pereeite, eidekene,
perenaine, naisukene,
touse üles voodiesta,
voodiesta, sängiesta,
puhu tuli tubaje,
leetsu lokke louka'eie!
Kui pole peergu parsiella -
ota kildu künniksesta;
ei ole kildu künniksessa -
ota seinast sambelida;
ei ole seinas sambelida -
tomma tohtu tua laesta;
ei ole tohtu tua laessa -
ota roogu räästa'asta;
ei ole roogu räästa'assa -
siis too soosta suuri kuuske,
mädajärvelt suuri mändi!
Pista toodud polemaie,
siis saab tuli tubaje.
Peremees, peremehike,
perenaine, naisukene,
tomma lahti ukse telgi,
päästa lahti peidupulka,
uksi ummisronga'asta!
Lase Katrid tuppa tulla,
Katri küüned küüsitavad,
Katri käed külmetavad,
Katri varbad valutavad!
Lase Katrid tuppa tulla -
Katri viskab vilja onne,
oue viskab hooste onne,
lauta viskab lamba onne,
kingib kirju karja onne.
Katri tuleb tantsimaie,
joulu jalgu säädimaie.
Tuba see tahab tantsimista,
liiv see tahab litsumista,
pormand tahab porutamista!
Tantsi tasa, Katrikene,
et ei liiva maast ei liigu
ega pormu maast ei poru!
Liiv heidab liniku pääle,
pormu heidab polle pääle,
udu uue kuue pääle.
Pormu rikub pollekirja,
udu rikub uue kuue,
liiv see rikub linikukirja.
Perenaine, naisukene,
katsu Katril ande'eida:
kesse Katril andi annab,
pikk sel lina pollu pääle,
kuprad otsa kuhjakaupa,
kiudu kui siidi sileda!
Kes ei Katril anna andi,
linad sel likku mädanegu,
aia taha hallitagu!
Perenaine, naisukene,
pereeite, eidekene,
katsu Katril ande'eida!
Katri ei hooli ossi'ista
ega motle maugu pääle;
Katri tahab takkusida,
Katri vingub villasida,
nuuksub lina nuustakaida!
Aituma andemasta,
olge terved, me täname!
Saagu sul sead siginema,
saagu lambad lagunema,
viie vorra kandku villa,
pikka lina kandku pollud!
Aituma andemasta,
suurel hoolel otsimasta,
villavakka vaatemasta,
linanuusti liigutamast!
Mis jätame peremehele?
Koppelisse kolmi härga;
üks on küüti, teine lauku,
kolmas pea pugala.
Küüt aga künnab, selga notkub,
laugu sarved laialiste,
pugala pea väriseb.
Mis jätame perenaisel?
Kümme lehma lüpsijaida,
lauta täisi lamba'aida,
pohku täisi porsa'aida!
Mis jätame perepojale?
Perepojale kolmi hoosta,
üks on siidije siutu,
teine niinije niutu,
kolmas pandud pandelaie.
Mis on siutu siidi'eie,
see on suuri kiriku ruuna;
mis on niutu niini'eie,
see on teu tugev hobune;
mis on pandud pandelaie,
see on uhke soidutäkku.
Mis jätame peretütrele?
Lauta täisi lamba'aida,
kena oinas keske'elle!
Puud saab villu puusa päälta,
tuhat naela turja päälta,
kümme naela kül'le päälta,
sada sarvede vahelta.
Perenaine, naisukene,
pereeite, eidekene,
lase need Katrid menema!
Tomba lahti ukse telgi,
päästa lahti peidupulka,
uksi ummisronga'asta!
Perenaine, naisukene,
lase Katrid menemaie:
Katrid tahtvad teise talu,
teise talu, uude oue,
alle katust kolmandada.
Haljala. H I 5, 78/80 (217). 1894.
Rohkem laule kadrisantide repertuaarist leiad rubriigist KADRIPÄEVA LAULE JA LUULETUSI
