Meil metsas sirgus kuuseke,
On metsas kodus tal.
Ta suvel haljas okkane
Ja haljas lume all.
Tal laulu laulis tuisusuu,
Sa puhka vaikset und.
Ja külma kaitseks kandis tuul,
ta ümber pehmet lund.
Näe jänku tema okste all
siin tihti kepsu lõi.
Ja sörkides va susi hall,
end vahel siia tõi.
Kord lumi aga krigises,
ree sõidust metsas siin.
Ja kappav hobu ligines,
me kuusepuule siis.
On metsas tulnud vanataat
reest välja astub seal.
Me kuuse maha raiub ta,
nüüd üsna juure pealt
Sind ehtisime, kauniks said,
sest käes on jõuluaeg.
Oi laste silmi säravaid,
sest kuusest rõõmu näeb.
