Kuku, sa kägu, kuldalindu,
häälitsele hõbenokka,
kuku meile kuulutusi,
häälitsele ilmutusi,
veeretele lauluvara,
ketra kuulutuse lõnga,
kuju kauni aja kangast!
Kui sa ei kuku, kukun ise,
pajatelen pardikene,
lasen luige laulusida,
seitsmekordseid sõnumida
vanast ajast veeremaie,
kuldsest ajast kuuldumaie,
iluajast hiilgamaie.
Üks oli sõnum hülge suusta,
teine lainte tütterelta,
kolmas rannakaljudelta,
neljas näkineidudelta,
viies veteemandalta,
kuues kuude kudujalta,
seitsmes saare taadilt, eidelt.
Lapsesuu:
6 aastane laulis "Kukku sa kägu kulda lindu...".
Ma siis küsisin, et kust sa seda laulu laulda oskad.
6 aastane vastas: "No vanaema ikka õpetas. Suvel kui me seal kaugel puu otsa ronisime, siis ma olin nagu kägu ja vanaema õpetas mulle selle laulu :-)"
Vanaema õppis selle 4. klassis õpikust, laulikust :-)
Lõiguke Eesti rahva eeposest "Kalevipoeg"
Algallikas: Kalevipoeg
