Armastuskäitumised ei pruugi aga partneritel sarnased olla. Arusaam suhte sees võib olla lausa vastandlik: ühe partneri jaoks võib armastav käitumine olla luba ajutiselt eemalduda, ja teise jaoks, vastupidi, luba olla füüsiliselt väga lähedal. Argipäevasemalt väljendades - naine käitub enda arvates armastavalt, pannes mehe sokid pärast pesu korralikult paarikaupa sahtlisse, ent mees ei pruugi seda hinnata – tema jaoks on armastuskäitumine näiteks see, kui naine laseb tal töölt tulles pool tundi rahus olla ega oota temalt kohe laste ja koduga tegelema asumist. Naine omakorda ei pruugi mõista, et mehe hoolitsus naise auto eest võib kuuluda armastuskäitumiste sisse.
Kuni partnerid pole oma armastuskäitumise repertuaari erinevusi märganud ega mõistnud ja sellest pole räägitud, võib partnerite vahele tekkida suuri arusaamatusi. Inimene eeldab ikka, et teine mõtleb sarnaselt ja soovib samu asju, ent see ei ole nii.
Oluline on oma tundeid, mõtteid, kaalumisi, ideid, kahtlusi jms oma partneriga jagada. Kõigi muude tähtsate teemade seas peaks olema ka jutud suhtes toimuvast – nii sellest, mis tore, kui ka sellest, millega rahul ei olda. Kui kõigist väikestest, aga rääkimata-lahendamata rahulolematustest saab lõpuks suur hunnik, võib selguda, et ka armastus on selle kuhja alla jäänud, ja kas ta seal veel elus ongi.
Kas oled küsinud oma partnerilt, millistel hetkedel ta TUNNEB, et armastad teda?
