Millised sõnad on väikelapsele kõige kasulikumad?
Lapse esimeste sõnade valimisel tasub mõelda sellele, milliseid sõnu on tal vaja kodus, mängides, süües, riietudes ja teiste inimestega suheldes.
Igapäevased sõnad aitavad lapsel märku anda, mida ta soovib, mida ta ei soovi ja milles ta abi vajab. Nii muutub suhtlemine lapse ja täiskasvanu vahel lihtsamaks.
Sõnad soovide ja vajaduste väljendamiseks
Esmajärjekorras võib lapsega kasutada lühikesi ja praktilisi sõnu, millel on tema jaoks kohe selge tähendus.
- veel
- kõik
- aita
- appi
- anna
- minu
- ei
- jah
- tahan
- valmis
Näiteks söögi ajal saab kasutada sõna „veel“, riietumisel „aita“ ja mänguasjade jagamisel sõnu „minu“ või „anna“.
Liikumist ja asukohta kirjeldavad sõnad
Laps kuuleb päeva jooksul palju sõnu, mis kirjeldavad esemete või inimeste asukohta ja liikumist. Neid saab õpetada päris tegevuse kaudu.
- üles ja alla
- sisse ja välja
- kinni ja lahti
- siia ja sinna
- tule ja mine
- seisa ja liigu
Kui panete mänguasja kasti, võid öelda: „Karu läheb sisse.“ Kasti avades saab lisada: „Teeme lahti.“ Nii seostub sõna lapse jaoks nähtava tegevusega.
Igapäevased tegusõnad
Tegusõnad aitavad lapsel mõista ja kirjeldada seda, mida inimesed päeva jooksul teevad.
- sööma
- jooma
- mängima
- pesema
- lugema
- magama
- istuma
- minema
- tulema
- võtma
Kasuta sõnu tegevuse ajal. Näiteks käsi pestes ütle „peseme käsi“, raamatut avades „hakkame lugema“ ja magamaminekul „lähme tuttu“.
Inimeste ja tuttavate esemete nimetused
Lapsel on lihtsam õppida nende inimeste, esemete ja olendite nimetusi, keda või mida ta sageli näeb.
- pereliikmed ja teised tuttavad inimesed
- lemmikmänguasjad
- igapäevased toidud ja joogid
- koduloomad ja tuttavad metsloomad
- kehaosad
- riided ja jalanõud
- kodused esemed
Üldise sõna „mänguasi“ kõrval tasub kasutada ka täpsemaid nimetusi, näiteks pall, nukk, auto või klots.
Lihtsad kirjeldavad sõnad ja vastandid
Kui laps juba tunneb tuttavate esemete nimetusi, saab lisada sõnu, mis aitavad neid kirjeldada ja võrrelda.
- suur ja väike
- puhas ja must
- külm ja soe
- kiire ja aeglane
- kurb ja rõõmus
- täis ja tühi
- pehme ja kõva
- märg ja kuiv
Vastandeid on tore õppida mängides. Võrrelge näiteks suurt ja väikest palli, tühja ja täis tassi või kuiva ja märga kinnast.
Kuidas aidata lapsel uusi sõnu õppida?
Laps õpib sõnu kõige paremini loomulikus suhtluses. Eraldi õppimistunni asemel saab sõnavara toetada päeva jooksul väikeste korduste ja ühiste tegevustega.
- Nimeta seda, mida laps vaatab või puudutab.
- Kasuta sama sõna erinevates olukordades.
- Räägi lühikeste ja selgete lausetega.
- Anna lapsele vastamiseks piisavalt aega.
- Korda lapse öeldut veidi pikema lausena.
- Vaadake koos pildiraamatuid ja nimetage piltidel olevaid asju.
- Kasutage sõnade õppimiseks laule, salme ja liikumismänge.
Kui laps ütleb näiteks „auto“, võib täiskasvanu vastata: „Jah, punane auto sõidab.“ Nii kuuleb laps tuttavat sõna koos uute sõnadega.
Miks vajab laps sõnade õppimiseks kordusi?
Ühest kuulmisest ei pruugi uue sõna meeldejätmiseks piisata. Laps vajab võimalust kuulda sama sõna korduvalt erinevates igapäevastes olukordades.
Kordamine ei pea tähendama sõna järjest etteütlemist. Palju loomulikum on kasutada seda mängides, söögi ajal, õues liikudes ja raamatut vaadates.
Kas värvid, numbrid ja tähed tuleb jätta hilisemaks?
Värve, numbreid, tähti ja kujundeid võib lapsega loomulikult nimetada. Neid ei pea vältima. Varajases suhtluses on siiski eriti väärtuslikud sõnad, mida laps saab kohe kasutada oma soovide, tunnete ja tegevuste väljendamiseks.
Nii võib värvide õppimise kõrval harjutada näiteks sõnu „anna“, „veel“, „aita“, „kinni“ ja „lahti“. Need annavad lapsele võimaluse ise suhtlust alustada.
Väike sõnamäng kogu perele
Valige üheks päevaks kolm lihtsat sõna, mida kasutate erinevates olukordades. Need võivad olla näiteks „veel“, „lahti“ ja „aita“.
Märka päeva jooksul, millal sõna loomulikult vaja läheb. Õhtul võite koos meenutada, kus neid sõnu kasutati. Ahaa, nii muutub tavaline päev väikeseks sõnaseikluseks.
Kõige olulisem ei ole võimalikult pika sõnade nimekirja läbimine. Kasulikum on valida korraga mõned lapse igapäevaeluga seotud sõnad ning kasutada neid rahulikult ja korduvalt päris olukordades.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju uusi sõnu võiks lapsele korraga õpetada?
Kindlat arvu ei ole vaja seada. Alustada võib mõnest lapse igapäevaelus kasulikust sõnast ning kasutada neid erinevates olukordades.
Kas laps peab sõna kohe järele ütlema?
Ei pea. Laps võib sõna tähendusest aru saada juba enne seda, kui ta oskab seda ise öelda. Anna talle aega kuulata, jälgida ja proovida.
Kas sõnade õpetamiseks on vaja pildikaarte?
Pildikaardid võivad olla abiks, kuid need ei ole hädavajalikud. Sõnu saab õppida ka mänguasjade, raamatute, riiete, toidu ja igapäevaste tegevuste kaudu.
Kas sõna peab iga kord ühtemoodi ütlema?
Alguses aitab selge ja tuttava sõna järjepidev kasutamine. Samal ajal võib laps kuulda seda ka loomulikes erineva pikkusega lausetes.
Mida teha, kui laps kasutab sõna asemel žesti?
Žest on samuti suhtlemine. Täiskasvanu võib lapse žesti sõnaga toetada, öeldes näiteks: „Sa tahad veel“ või „Aitan sind“.
Allikas ja inspiratsioon
Artikli koostamisel andis teemale inspiratsiooni Logopeedi 16.09.2019 Facebooki postitus lapse varajase sõnavara kohta. Käesolev artikkel on koostatud Lastega.ee jaoks uue ülesehituse, sõnastuse, näidete ja praktiliste tegevusideedega.
Vaata algallikat: Logopeedi Facebooki postitus „Lapse varajane sõnavara“.
Kuidas muuta sõnade õppimine lapse jaoks mänguliseks?
Uusi sõnu ei pea harjutama laua taga istudes. Neid saab avastada köögis, vannitoas, mängutoas ja õues. Palu lapsel panna klots karbi sisse ja võtta see välja, leida suur ja väike kivi või aidata nuku jope kinni panna.
Sõnade õppimist toetavad hästi ka pildiraamatud, laulud, liisusalmid ja mängud, kus laps saab liikuda, näidata ning valida. Väikese lapse jaoks on sõna kõige arusaadavam siis, kui see seostub päris inimese, eseme, tegevuse või tundega.
Sobib eelkõige väikelastele ja eelkooliealistele lastele. Tegevusi saab kohandada lapse vanuse, huvide ja senise sõnavara järgi.