Kuidas õpetada last turvaliselt teed ületama?

Turvaline teeületus algab juba enne sõidutee servani jõudmist. Laps peab märkama, kus ta liigub, valima sobiva teeületuskoha ning jätma telefoni ja muud tähelepanu hajutavad tegevused kõrvale.

Lapsel võib olla keeruline hinnata läheneva sõiduki kiirust ja kaugust. Seepärast ei piisa ainult reegli ettelugemisest – teeületamist tuleb harjutada päris liikluses koos täiskasvanuga.

Neli sammu: peatu, vaata, kuula ja veendu

Õpetage lapsele üks lihtne tegevuste järjekord:

1. Peatu enne sõidutee serva.
2. Vaata vasakule, paremale ja uuesti vasakule.
3. Kuula, kas läheneb sõiduk, mida pole veel näha.
4. Veendu, et sõidukid on peatunud ja tee ületamine on ohutu.

Ka tee ületamise ajal tuleb liiklust jälgida. Laps ei tohiks teele joosta ega jääda sõiduteel seisma.

Valige koht, kus kõik liiklejad üksteist näevad

Kõigepealt õpetage lapsele, et teed ei ületata suvalises kohas. Võimalusel kasutage ülekäigurada, fooriga ristmikku, ülekäigukohta, käigusilda või tunnelit.

Heas teeületuskohas:

• näeb laps lähenevaid sõidukeid mõlemast suunast;
• saavad sõidukijuhid last juba varakult märgata;
• ei varja nähtavust parkivad autod, põõsad ega lumevallid;
• on piisavalt aega peatuda, vaadata ja otsustada;
• ei pea laps kiirustades üle tee jooksma.

Kõige lähem teeületuskoht ei pruugi alati olla kõige turvalisem. Mõnikord tasub kõndida veidi kaugemale foori või parema nähtavusega ülekäigurajani.

Ülekäigurada ei tähenda, et võib vaatamata teele astuda

Ülekäigurajal peab juht jalakäijale teed andma, kuid laps peab enne sõiduteele astumist ikkagi veenduma, et juht on teda märganud ning saab turvaliselt peatuda.

Harjutage lapsega:

• peatumist enne sõidutee serva;
• läheneva sõiduki kauguse ja kiiruse jälgimist;
• ootamist, kuni sõiduk on selgelt peatunud;
• kontakti otsimist juhiga, kuid mitte ainult silmsidele lootmist;
• liikluse jälgimist kõikidel sõiduradadel.

Kui ühes reas olev auto peatub, võib teises reas liikuv sõiduk veel läheneda. Seetõttu tuleb mitmerealisel teel enne järgmisele sõidurajale jõudmist uuesti veenduda, et ka seal on ületamine ohutu.

Foori roheline tuli ei luba tähelepanu välja lülitada

Rohelise tule süttides ei tasu kohe teele astuda. Laps peaks kõigepealt vaatama, kas kõik sõidukid on peatunud ning kas mõni auto ei pööra üle ülekäiguraja.

Õpetage lapsele:

• ületama teed ainult talle lubava fooritulega;
• enne astumist vaatama mõlemale poole;
• jälgima pööravaid sõidukeid;
• mitte alustama teeületust vilkuva rohelise tule ajal;
• jätkama juba alustatud teeületust rahulikult;
• mitte minema teiste inimeste järel automaatselt.

Kui foor ei tööta või selle märguanded tekitavad lapses segadust, ei peaks ta keerulist kohta iseseisvalt ületama. Leppige varem kokku turvaline alternatiivne teekond.

Parkivate autode vahelt on last raske märgata

Väike laps võib jääda sõidukijuhi jaoks täielikult parkiva auto varju. Samal ajal ei näe ka laps hästi lähenevaid sõidukeid.

Harjutage lapsega, et ta:

• ei jookseks parkivate autode vahelt sõiduteele;
• otsiks parema nähtavusega teeületuskoha;
• jälgiks tagurdavaid autosid ja nende tulesid;
• vaataks enne hoovist või parklast väljuva tee ületamist mõlemale poole;
• arvestaks, et ka vaikselt seisev auto võib hakata liikuma.

Bussi eest ega tagant ei minda kohe üle tee

Peatuses seisev buss varjab nähtavust nii lapse kui ka lähenevate sõidukijuhtide jaoks. Pärast bussist väljumist tuleb liikuda ohutusse kohta ning oodata, kuni buss on lahkunud ja tee mõlemas suunas nähtav.

Kui läheduses on ülekäigurada või foor, tuleb kasutada seda. Koolibussi peatuse ja sealt edasi kulgeva tee võiks lapsega enne kooli algust mitu korda koos läbi käia.

Telefon ja kõrvaklapid enne teeületust kõrvale

Teeületuse ajal peab lapse tähelepanu olema täielikult liiklusel. Telefoniekraan, mäng, vestlus ja kõrvaklapid võivad takistada läheneva sõiduki märkamist.

Leppige kokku lihtne reegel:

Enne teeületust telefon taskusse, pilk teele ja kõrvad liiklusele.

Kui lapsel on vaja helistada või sõnumit saata, peab ta selleks peatuma sõiduteest eemal turvalises kohas.

Jalgratta ja tõukerattaga ülekäigurajal

Jalgratta, kergliikuri või pisimopeediga võib ülekäigurada või ülekäigukohta ületada ka sõites, kuid liikuda tuleb jalakäija tavakiirusega. Reguleerimata ülekäigurajal sõites puudub ratturil või kergliikurijuhil üldjuhul sõidukijuhi suhtes eesõigus.

Eesõiguse saamiseks tuleb jalgrattalt või tõukerattalt maha tulla ning ületada tee jalakäijana, sõiduvahend käekõrval. Erandina peab pöörav sõidukijuht andma teed üle selle tee sõitvale jalgratturile või kergliikurijuhile, kuid ka siis tuleb enne ületamist veenduda, et juht on last märganud.

Väikese lapsega on kõige lihtsam ja turvalisem harjutada järgmist:

1. peatu enne ülekäigurada;
2. tule rattalt või tõukerattalt maha;
3. vaata ja veendu, et sõidukid on peatunud;
4. lükka sõiduvahend rahulikult üle tee;
5. istu uuesti sõiduvahendile alles ohutus kohas.

Arvestage pimeda, vihma ja talviste oludega

Vihm, hämarus, libedus ja lumevallid muudavad nähtavust ning pikendavad sõidukite peatumisteekonda. Tee, mis on suvel lihtne ületada, võib talvel vajada teise ületuskoha valimist.

Pimeda ajal või halva nähtavuse korral peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Kontrollige, et lapse helkur oleks nähtav ega jääks koolikoti või üleriiete taha.

Harjutage päris liikluses, mitte ainult kodus

Alustage rahulikus kohas ning liikuge samm-sammult keerukamate olukordade juurde. Esmalt näitab täiskasvanu ette, seejärel selgitab laps ise, mida ta teeb.

Proovige kolme rolli:

1. Täiskasvanu juhib ja räägib oma tegevuse valjusti lahti.
2. Laps juhib ning ütleb, kus peatuda, vaadata ja oodata.
3. Laps tegutseb, täiskasvanu jälgib veidi eemalt ja sekkub vajadusel.

Ärge harjutage ainult küsimusega „Kas nüüd võib minna?”. Paluge lapsel oma otsust põhjendada: „Mida sa näed?”, „Kas kõik sõidukid on peatunud?” ja „Kas juht saab sind märgata?”.

Mäng „Leia kõige turvalisem koht”

Ohoo, tehke tavalisest jalutuskäigust väike liikluskatse! Valige teel kaks või kolm võimalikku teeületuskohta ja laske lapsel otsustada, milline neist on kõige turvalisem.

Vaadake koos:

• kus on parem nähtavus;
• kus sõidavad autod aeglasemalt;
• kus saab rahulikult peatuda;
• kas mõni auto, põõsas või lumevall varjab vaadet;
• kas läheduses on foor või ülekäigurada.

Oluline ei ole ainult õige vastus, vaid see, et laps oskaks oma valikut selgitada.

Millal võib laps hakata iseseisvalt teed ületama?

Üht kindlat vanust ei ole. Valmisolek sõltub lapse tähelepanelikkusest, liikluskogemusest ja teeületuskoha keerukusest.

Enne iseseisvat liikumist jälgige, kas laps:

• peatub ilma meeldetuletuseta enne sõiduteed;
• vaatab mõlemale poole ja kuulab liiklust;
• ootab, kuni sõidukid on peatunud;
• jälgib kõiki sõiduradu;
• ei kasuta teeületuse ajal telefoni ega kõrvaklappe;
• oskab valida parema nähtavusega koha;
• ei lähe lihtsalt teiste inimeste järel;
• suudab oma otsust täiskasvanule selgitada.

Esimestel iseseisvatel kordadel võib täiskasvanu liikuda lapsest veidi tagapool ja jälgida, kuidas ta õpitut kasutab.

Vaata ka põhiartiklit: „Turvaline koolitee – nõuanded lapsele ja lapsevanemale”.

Kuidas see artikkel sündis?

Algne artikkel valmis „Peatu – vaata – veendu – näe” õppematerjali põhjal. Uuendamisel muutsime selle praktiliseks perejuhendiks, mida saab kasutada lapsega päris teeületuskohti läbi käies.

Artiklit ajakohastades täpsustasime ka jalgratta ja tõukerattaga ülekäiguraja ületamise reegleid. Varem anti lastele sageli lihtne juhis, et ülekäigurajal tuleb alati sõiduvahendilt maha tulla. Mahatulek on lapse jaoks endiselt väga hea turvavõte, kuid kehtiv liiklusseadus lubab teatud tingimustel ülekäigurada ületada ka sõites.

Kõige olulisem oskus ei ole reegli päheõppimine, vaid harjumus enne iga teeületust peatuda ja olukorra ohutuses päriselt veenduda.

Allikad ja lisainfo

• Riigi Teataja – liiklusseadus
• Transpordiamet – jalg- ja kastirattur
• Liikluskasvatus.ee – liiklusohutuse õppematerjalid