Jalgsi, rattaga, bussiga või autoga kooli – mida lapsega harjutada?

Kooli saab minna jalgsi, jalgratta, tõukeratta, bussi või autoga. Vaata, mida iga liikumisviisi puhul lapsega harjutada, et koolipäeva algus ja kodutee oleksid rahulikud ning turvalised.

Lapse koolitee võib koosneda mitmest osast. Ta võib kõndida bussipeatusesse, sõita bussiga ning jätkata koolini jälle jalgsi. Seetõttu tasub kogu teekond algusest lõpuni koos läbi teha, mitte harjutada ainult ühte teeosa.

Arvestage lapse vanuse, liikluskogemuse ja teekonna keerukusega. See, et laps oskab jalgrattaga sõita või bussinumbrit lugeda, ei tähenda veel, et ta on valmis keerulises liikluses üksi toime tulema.

Jalgsi kooli

Jalgsi liikudes õpib laps oma koduümbrust tundma ja saab koolipäeva alguses veidi liikuda. Iseseisvaks kõndimiseks peab ta aga tundma kogu teekonda ning oskama keerulisemates kohtades rahulikult otsustada.

Kõndige koolitee mitu korda koos läbi ja vaadake:

  • kus asuvad kõnniteed ning jalg- ja jalgrattateed;
  • millistes kohtades tuleb sõiduteed ületada;
  • kust võivad autod hoovist või parklast väljuda;
  • kus varjavad nähtavust parkivad autod, põõsad või lumevallid;
  • milline tee on turvaline siis, kui tavapärane tee on suletud;
  • kus saab laps vajadusel peatuda ja vanemale helistada.

Laske lapsel ühel harjutuskorral ise teed juhatada. Paluge tal valjusti selgitada, kus tuleb peatuda, mida vaadata ja miks just see teeületuskoht on sobiv.

Jalgsi liikuva lapse meelespea

  • Liigu kokkulepitud teekonnal.
  • Peatu enne sõiduteele astumist.
  • Vaata vasakule, paremale ja uuesti vasakule.
  • Ära jookse parkivate autode vahelt teele.
  • Pane telefon teeületuse ajaks taskusse.
  • Pimeda ajal kasuta nõuetekohast helkurit või valgusallikat.

Jalgratta või tõukerattaga kooli

Ratta või tõukerattaga kooli minek nõuab rohkem kui head tasakaalu. Laps peab oskama jälgida teisi liiklejaid, õigel ajal aeglustada, peatuda, suunda näidata ning arvestada jalakäijatega.

Enne iseseisvat sõitu läbige teekond mitu korda koos. Vaadake, kus võib sõita ja millistes kohtades on ohutum sõiduvahendilt maha tulla.

Harjutage lapsega:

  • sujuvat pidurdamist ja ootamatut peatumist;
  • enne ristmikku ja väljasõitu kiiruse vähendamist;
  • teiste liiklejate ning parkivate autode jälgimist;
  • jalakäijatest ohutult möödumist;
  • käega suunamärguande näitamist;
  • teeületust sõiduvahend käekõrval;
  • ratta või tõukeratta turvalist parkimist kooli juures.

Alla 16-aastane jalgrattur peab teel sõites kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Kiiver peab olema lapsele sobiva suurusega, asetsema otse peas ega tohi vajuda kuklasse.

Kontrollige enne sõitu

  • Kas pidurid töötavad?
  • Kas rehvid on korras?
  • Kas signaalkell töötab?
  • Kas vajalikud helkurid ja tuled on olemas?
  • Kas kiiver on õigesti kinnitatud?
  • Kas lahtised paelad ja riided ei saa ratta vahele jääda?
  • Kas koolikott püsib kindlalt seljas ega sega juhtimist?

Ülekäigurada võib jalgratta või kergliikuriga ületada ka sõites jalakäija tavakiirusega, kuid sõites puudub lapsel reguleerimata ülekäigurajal üldjuhul sõidukijuhi suhtes eesõigus. Lapse jaoks on sageli kõige lihtsam tulla sõiduvahendilt maha ja ületada tee jalakäijana.

Vaata ka: „Kuidas õpetada last turvaliselt teed ületama?”

Ühistranspordi või koolibussiga kooli

Sõitke vajalik liin koos lapsega läbi. Harjutage bussi numbri või sihtkoha kontrollimist, õiges peatuses väljumist ning peatuse ja kooli vahelise teekonna läbimist.

Laps peaks teadma:

  • millises peatuses bussi oodata;
  • millise bussi või liiniga sõita;
  • kus bussist väljuda;
  • kuidas oma peatuse lähenemist jälgida;
  • kuidas kasutada sõidukaarti või piletit;
  • mida teha, kui buss jääb tulemata;
  • mida teha, kui ta sõidab õigest peatusest mööda.

Bussipeatuses

Bussi tuleb oodata sõiduteest ohutus kauguses. Peatuses ei joosta, tõugelda ega mängita mänge, mis võivad lapse ootamatult sõiduteele viia.

Bussi sisenetakse rahulikult alles pärast selle peatumist. Esmalt lastakse väljujad välja ning seejärel minnakse bussi.

Bussis

  • Võimalusel istu kogu sõidu ajal.
  • Kui turvavöö on olemas, kinnita see.
  • Seistes hoia kinni selleks ettenähtud toest.
  • Ära jäta koolikotti vahekäiku.
  • Ära sega oma käitumisega bussijuhti.
  • Hakka väljumiseks valmistuma piisavalt vara, kuid ära liigu sõidu ajal asjatult.

Pärast bussist väljumist

Seisev buss varjab lapse ja teiste liiklejate vaadet. Seetõttu ei tohi teed ületada vahetult bussi eest ega tagant.

Laps peaks liikuma ohutusse kohta, ootama, kuni buss on lahkunud, ning kasutama kokkulepitud teeületuskohta. Kui läheduses on foor või ülekäigurada, tuleb eelistada seda.

Autoga kooli

Ka autoga kooli minekul algab lapse iseseisev liikumine hetkest, mil ta sõidukist väljub. Koolide juures on hommikuti palju autosid ja lapsi, mistõttu tuleb väljumiskoht hoolikalt valida.

Laps peab sõitma tema suurusele sobiva turvavarustusega ning olema turvavööga õigesti kinnitatud. Järgige turvaseadme tootja juhiseid ja veenduge, et turvavöö ei oleks keerdus ega jääks paksude üleriiete tõttu kehast liiga kaugele.

Valige ohutu peatumiskoht

  • Ärge peatuge ülekäigurajal, ristmikul ega kohas, kus auto varjab teiste liiklejate nähtavust.
  • Võimalusel laske lapsel väljuda kõnnitee või teepeenra poole.
  • Ärge kutsuge last üle sõidutee autosse jooksma.
  • Varuge piisavalt aega, et laps ei peaks hilinemise tõttu kiirustama.
  • Järgige kooli juures kehtivat liikluskorraldust.

Kui last tuuakse kooli autoga, tasub ka jalgsi läbitav varutee selgeks õppida. See aitab olukorras, kus tavapärane juht ei saa last viia või auto tuleb jätta koolist kaugemale.

Kuidas valida lapsele sobiv liikumisviis?

Üks liikumisviis ei sobi igale lapsele ega igaks päevaks. Otsustamisel arvestage:

  • lapse vanust ja liikluskogemust;
  • teekonna pikkust ja keerukust;
  • teeületuste ja ristmike arvu;
  • kõnnitee või rattatee olemasolu;
  • liikluse tihedust;
  • aastaaega, ilma ja nähtavust;
  • lapse koolikoti raskust;
  • lapse enda enesetunnet ja valmisolekut.

Liikumisviisi võib aasta jooksul muuta. Suvel rattaga sobiv teekond ei pruugi olla talvel libeduse, pimeduse ja lumevallide tõttu sama turvaline.

Koostage ootamatu olukorra plaan

Ohoo, ka kõige paremini harjutatud kooliteel võib tulla üllatus. Leppige lapsega varem kokku, mida ta teeb siis, kui:

  • buss jääb tulemata või hilineb;
  • laps väljub vales peatuses;
  • jalgrattal puruneb rehv või tuleb kett maha;
  • tavapärane tee on suletud;
  • telefon saab tühjaks või kaob;
  • lapsele pakub küüti inimene, kellega pole sõitu kokku lepitud;
  • laps kukub või näeb liiklusõnnetust.

Laps peaks teadma vähemalt ühe lapsevanema telefoninumbrit. Kirjutage vajalikud kontaktid ka paberile ja pange need koolikoti kindlasse taskusse.

Hädaabinumbrile 112 helistatakse siis, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus ja kiiresti on vaja politsei, pääste või kiirabi abi.

Tehke üks proovikoolipäev

Enne kooli algust läbige kogu hommik päris ajakava järgi. Ärgake kokkulepitud ajal, pakkige vajalikud asjad, pange riidesse ning minge valitud viisil koolini.

Proovipäeval saab kontrollida:

  • kui palju teekonnale tegelikult aega kulub;
  • kas laps jõuab rahulikult bussipeatusesse;
  • kas koolikott segab rattaga sõitmist;
  • kas teeületamiseks jääb piisavalt aega;
  • kas laps tunneb ära õige sissepääsu;
  • milline teekonna osa vajab veel harjutamist.

Ahaa, sellest võib teha ka väikese seikluse! Las laps on teejuht, loeb peatusi või otsib teel kokkulepitud maamärke.

Millal on laps valmis iseseisvalt liikuma?

Üht kindlat vanust ei ole. Valmisolek sõltub lapsest ja tema kooliteest.

Enne iseseisvat kooliteed vaadake, kas laps:

  • oskab kogu teekonda ise näidata;
  • märkab olulisi ohukohti;
  • ületab teed rahulikult ja tähelepanelikult;
  • teab oma peatust ja bussiliini;
  • oskab vajadusel abi küsida;
  • teab, kuidas vanemaga ühendust saada;
  • järgib kokkuleppeid ka sõpradega liikudes;
  • suudab ootamatus olukorras peatuda ja abi otsida.

Esimestel iseseisvatel kordadel võib täiskasvanu liikuda veidi tagapool või oodata last teekonna kokkulepitud punktis.

Vaata ka põhiartiklit: „Turvaline koolitee – nõuanded lapsele ja lapsevanemale”.

Korduma kippuvad küsimused

Milline viis on lapsele kõige turvalisem kooli minemiseks?

See sõltub lapse vanusest, oskustest ja konkreetsest teekonnast. Turvalisim on liikumisviis, mida laps on koos täiskasvanuga harjutanud ning mille puhul ta oskab keerulistes kohtades õigesti tegutseda.

Kas laps võib minna jalgrattaga kooli?

Jah, kui tema oskused, vanus, varustus ja koolitee seda võimaldavad. Laps peab oskama ratast valitseda ning tundma oma teekonna liiklusolukordi. Alla 16-aastane jalgrattur peab teel sõites kandma kinnirihmatud kiivrit.

Mida teha, kui laps sõidab bussiga õigest peatusest mööda?

Leppige eelnevalt kokku, et laps ei välju talle tundmatus kohas kiirustades. Ta võib pöörduda bussijuhi poole, helistada lapsevanemale ning järgida perega kokkulepitud varuplaani.

Kas laps peaks kooliteel telefoni kaasas kandma?

See on pere otsus. Telefon võib aidata ootamatus olukorras ühendust võtta, kuid liikudes ja eriti teeületuse ajal peab see olema taskus või kotis. Laps peaks teadma ka seda, kuidas abi küsida siis, kui telefon ei tööta.

Kui sageli tuleks kooliteed uuesti koos läbida?

Teekond tasub üle vaadata vähemalt hooaja muutudes ning alati siis, kui muutub liikluskorraldus, bussigraafik või lapse liikumisviis. Samuti tuleks koos harjutada, kui laps ütleb, et mõni koht tundub ebaturvaline.

Kuidas see artikkel sündis?

Algne artikkel valmis ühe pere kogemuste ja kooliteed alustavatele lastele jagatud soovituste põhjal. Selles vaadeldi eraldi jalgsi, jalgratta, ühistranspordi ja autoga kooli jõudmist.

Artiklit uuendades säilitasime selle praktilise ülesehituse, kuid täiendasime iga liikumisviisi juhiseid, lisasime ootamatute olukordade plaani ning ajakohastasime jalgratta ja ülekäiguraja kasutamise selgitusi.

Laps ei pea kõiki liikumisviise korraga selgeks saama. Kõigepealt harjutage just seda teekonda, mida ta hakkab iga päev kasutama.

Allikad ja lisainfo

Kooliks vajalik!