ERR uudistele antud intervjuus jagas logopeed Viivi Kuus soovitusi:
- Räägi lapsega
- Pane laps matkima loomade astumist - matkides laps runnetab seda häälikut.
Ava intervjuu SIIT!
Logopeedi raamatu “Kips-kõps külla” sissejuhatusest saame teada, et:
- Tähtis on täiskasvanu ja lapse emotsionaalne suhtlemine, mäng.
- Tuleb arvestada oma lapse kõne arengu tasemega ja valida talle sobivad häälikud (sõnad), mida laps suudab hääldada.
- Tuleb aidata lapsel eristada kõlalt sarnaseid häälikuid ja õpetada neid hääldama!. Nii aitad kaasa kõnetaju kujunemisel ja sõnade rõhulis-rütmilise struktuuri, õigete väldete ning silbistruktuuri omandamisele.
Seejuures on tähtis teada, et:
- tuleb jälgida, kuidas laps kõnest aru saab.
Kui mõistmisega on kõik hästi, tuleb häälikute ja sõnadega oodata. - Poiste kõne areng on tüdrukute omast hilisem.
- Vasakukäeliste laste kõne areng hilistub, häälikud ilmuvad pool aastat kuni aasta teistest hiljem.
- Kui täiskasvanud on õpetanud lapse ümber paremakäeliseks, tekib tõsine ruumitaju puue ja lapsel on kõne arengus suuri puudujääke.
- Kõikide probleemide ja kahtluste korral tuleb pöörduda abi saamiseks logopeedi poole.
“Kips-kõps külla” on logopeedide koostatud vahvate piltidega loomalugu väikelastele, mis täidab lisaks jutu lugemisele ja kuulamisele ka kõne ja häälduse arendamise eesmärki.
- Raamat sobib kasutamiseks kõigile neile, kes tegelevad väikelaste tähelepanu, taju ja kõne arendamisega – lapsevanematele, vanavanematele, lasteaiaõpetajatele, logopeedidele.
- Raamatut saab kasutada alates teisest eluaastast laste matkimis- ja kuulamisoskuse, hääle ja sõnamälu arendamiseks.
- Lihtne tekst sobib unejutuks, vestluseks või pildi järgi jutustamiseks.
- Täiskasvanu ülesanne on tekitada lapses suhtlemissoov, ärgitada teda raamatut vaatama ja omapoolselt „kaasa rääkima“.
- Silpide ja häälikute järelekordamise abil hakkavad lapsed eristama kõiki emakeele häälikuid ning neid ise õigesti hääldama.
- Oluline on täiskasvanu ja lapse vaheline emotsionaalne suhtlemine, mäng, kus mängujuht (täiskasvanu) valib lapsele jõukohased harjutused.
Viivi Kuus: Lapse kõne esimeses sammud:
"Laps omandab kõne suhtlemise teel, mis eeldab, et tal on küllaldaselt võimalusi kuulata teda ümbritsevate täiskasvanute täisväärtuslikku kõnet. Sünnist alates emaga silmsidet hoides hakkab laps jäljendama ema miimikat – huulte, põskede ja keelelihaste liigutusi, mis valmistavad last ette häälikute hääldamiseks. Mida rohkem ema lapsega räägib, seda suurem võimalus on lapsel kuulda emakeele kõiki häälikuid, intonatsiooni, keele meloodiat, rõhke ja pause ning seda paremini areneb taju ja kõne arengu baas. Heaks vahendiks lapsega suhtlemisel on raamat."
Algallikad: