Kuidas kaitsta lapse andmeid ja kontosid nutitelefonis?

Telefoni turvalisus algab ühistest kokkulepetest

Lapse esimese telefoni seadistamine ei pea olema ainult täiskasvanu salajane tehniline töö. Palju kasulikum on põhilised valikud koos läbi vaadata ja lapsele selgitada, mida iga seadistus kaitseb.

Nii oskab laps hiljem märgata, kui rakendus küsib kummalist ligipääsu, telefoni saabub kahtlane sõnum või seade läheb kaduma.

1. Seadistage turvaline ekraanilukk

Ekraanilukuta telefonist saab selle leidja lugeda sõnumeid, vaadata fotosid, kasutada rakendusi ja saata lapse nimel teateid.

Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste järgi tasub kasutada vähemalt kuuekohalist PIN-koodi või parooli. Lihtsad koodid, nagu 000000, 123456, sünniaasta või lapse sünnikuupäev, on kergesti äraarvatavad.

• Valige vähemalt kuuekohaline PIN-kood, mida kõrvalised inimesed ei tea.
• Ärge kasutage telefoni avamiseks ainult lihtsat ekraanimustrit.
• Seadistage telefoni automaatne lukustumine lühikese ooteaja järel.
• Õpetage lapsele, et telefoni PIN-koodi ei jagata sõpradega.

Sõrmejälg või näotuvastus muudab telefoni avamise mugavamaks, kuid seadmel peab olema ka turvaline PIN-kood või parool.

2. Kaitske ka SIM-kaart

Telefoni ekraanilukk ja SIM-kaardi PIN-kood kaitsevad erinevaid asju. Kui SIM-kaardil pole PIN-koodi, võib selle telefonist välja võtta ja kasutada teises seadmes.

• Kontrollige, kas SIM-kaardi PIN-kood on sisse lülitatud.
• Muutke teenusepakkuja antud vaikimisi PIN-kood ära.
• Hoidke SIM-kaardi PUK-koodi turvalises kohas, mitte lapse telefonis.

Kui laps unustab SIM-kaardi PIN-koodi, ei tasu seda korduvalt huupi sisestada. Mitme vale katse järel võib SIM-kaart lukustuda ja vajada PUK-koodi.

3. Lülitage sisse automaatsed uuendused

Telefoni ja rakenduste uuendused ei lisa ainult uusi funktsioone. Nendega parandatakse ka avastatud turvanõrkusi.

• Lülitage sisse operatsioonisüsteemi automaatsed uuendused.
• Lubage rakenduste automaatne värskendamine.
• Paigaldage olulised turvauuendused esimesel võimalusel.
• Kontrollige, kas vana telefon saab endiselt tootjalt turvauuendusi.

Kui seade ei saa enam turvauuendusi, muutub selle pikaajaline kasutamine riskantsemaks. Seda tasub arvestada ka kasutatud telefoni ostmisel või lapsele vana peretelefoni andmisel.

4. Kasutage igal olulisel kontol erinevat parooli

Kui sama parooli kasutatakse mitmes kohas, võib ühe teenuse andmeleke anda võõrale ligipääsu ka teistele kontodele.

Olulised kontod on näiteks:

• Google’i või Apple’i konto;
• e-post;
• õppeinfosüsteem ja kooli e-post;
• sotsiaalmeedia- ja mängukontod;
• pilveteenus, kus hoitakse fotosid;
• ostude või maksetega seotud konto.

Iga sellise konto jaoks tuleks kasutada pikka ja ainulaadset parooli. Paroolide meeldejätmiseks võib kasutada usaldusväärset paroolihaldurit.

Paroole ei ole turvaline hoida telefoni kaitsmata märkmetes, ekraanipildina fotogaleriis ega nähtavale kohale kirjutatuna.

5. Lülitage sisse mitmeastmeline autentimine

Mitmeastmeline autentimine tähendab, et kontole sisenemiseks ei piisa ainult paroolist. Sisselogimine tuleb kinnitada veel teise vahendiga, näiteks autentimisrakenduse, turvavõtme või usaldusväärse seadme abil.

Lülitage see võimaluse korral sisse vähemalt:

• lapse e-posti kontol;
• Google’i või Apple’i kontol;
• sotsiaalmeedia- ja mängukontodel;
• kontodel, millega saab teha oste.

Salvestage konto taastekoodid vanema kontrolli all olevasse turvalisse kohta. Neid võib vaja minna siis, kui telefon kaob või läheb katki.

Selgitage lapsele, et sisselogimise kinnitust ega autentimiskoodi ei anta teisele inimesele – isegi siis, kui küsija väidab, et on sõber, mängu haldaja, politseinik või pangatöötaja.

6. Vaadake üle rakenduste õigused

Rakendus võib küsida ligipääsu kaamerale, mikrofonile, kontaktidele, fotodele või asukohale. Ligipääs tuleks anda ainult siis, kui rakendus vajab seda oma põhifunktsiooni täitmiseks.

Vaadake lapsega üle:

• millised rakendused näevad telefoni asukohta;
• millised rakendused kasutavad kaamerat ja mikrofoni;
• millistel rakendustel on juurdepääs fotodele ja kontaktidele;
• millised rakendused võivad saata teavitusi;
• kas mõni rakendus töötab pidevalt taustal.

Asukoha kasutamisel eelistage võimaluse korral valikut „Ainult rakenduse kasutamise ajal”. Kui taskulambi-, värvimis- või lihtne mängurakendus küsib ligipääsu kontaktidele või täpsele asukohale, tasub enne loa andmist uurida, miks seda vaja on.

7. Paigaldage rakendusi ainult ametlikust rakendusepoest

Rakendusi tasub laadida Google Playst, Apple’i App Store’ist või muust seadme ametlikust rakendusepoest. Ka ametlikus poes tuleb enne paigaldamist vaadata, kes on rakenduse looja ja milliseid õigusi see küsib.

Enne uue rakenduse lisamist kontrollige:

• kas arendaja nimi on õige;
• millal rakendust viimati uuendati;
• mida kirjutavad kasutajad arvustustes;
• milliseid andmeid rakendus kogub;
• kas rakenduses saab teha oste või suhelda võõrastega.

Ärge paigaldage sõnumiga saadetud faili ega tundmatult veebilehelt pakutud rakendust. Petturid võivad teha rakenduse, mis näeb välja nagu tuntud mäng või teenus, kuid varastab paroole või makseandmeid.

8. Piirake oste ja tasulisi teenuseid

Mängusisene ost võib olla vaid mõne nupuvajutuse kaugusel. Seepärast tasub enne telefoni lapsele andmist kontrollida, kas ostud vajavad vanema kinnitust.

• Lülitage sisse ostude parooli- või biomeetriline kinnitus.
• Kasutage võimaluse korral perehalduse võimalusi.
• Ärge siduge lapse kontoga piiranguteta maksekaarti.
• Selgitage, mis on rakendusesisene ost ja tasuline tellimus.
• Vaadake koos üle, kuidas tellimus lõpetada.

Leppige kokku, et laps küsib enne iga mängusisese ostu, tasulise prooviperioodi või tellimuse alustamist vanemalt luba.

9. Seadistage kadunud telefoni leidmine ja varundamine

Telefoni kadumise järel on keeruline turvaseadeid esimest korda sisse lülitada. Tehke see juba telefoni kasutusele võtmisel.

Kontrollige, kas kasutusel on seadme leidmise funktsioon:

• Androidis Google’i Find Hubi seadme leidmise teenus;
• Apple’i seadmes rakendus Find My ehk „Leia”.

Need võimaldavad sõltuvalt seadmest ja seadistusest:

• näha telefoni praegust või viimast teadaolevat asukohta;
• panna telefon helisema;
• seade kaugelt lukustada;
• kuvada leidjale kontaktteade;
• vajaduse korral seadmes olevad andmed kustutada.

Seadistage olulistest fotodest ja andmetest automaatne varukoopia. Kontrollige ka seda, millisele kontole varukoopia tehakse ja kellel on sellele ligipääs.

10. Õpetage last kahtlasi sõnumeid märkama

Ohtlik link võib saabuda SMS-i, e-kirja, mänguvestluse või sõnumirakenduse kaudu. Sõnum võib väita, et lapse konto suletakse, talle on saadetud auhind või sõber vajab kiiresti abi.

Lapsega võiks kokku leppida:

1. Ma ei ava ootamatut linki kiirustades.
2. Ma ei sisesta lingi kaudu paroole ega makseandmeid.
3. Ma kinnitan Smart-ID, Mobiil-ID või autentimisrakenduse teate ainult siis, kui alustasin ise vastavat toimingut ning kontrollisin teenuse nime ja kontrollkoodi.
4. Ma kontrollin teises kanalis, kas tuttav saatis sõnumi päriselt.
5. Kui kahtlen, näitan sõnumit vanemale.

Petturid püüavad panna inimest kiiresti tegutsema. Ahaa, siin aitab üks lihtne pere reegel: „Kiire sõnumi korral teeme kõigepealt pausi.”

Kas avalikku WiFi-võrku võib kasutada?

Avaliku WiFi-võrgu kasutamine ei tähenda automaatselt, et kõik andmed on nähtavad, sest tänapäevased rakendused ja HTTPS-ühendused krüpteerivad tavaliselt andmeliikluse. Oht võib siiski tekkida võltsitud võrgunimest, õngitsuslehest või seadmesse pakutavast tundmatust sertifikaadist.

Eriti tundlike toimingute puhul tasub eelistada mobiilset andmesidet või tuttavat võrku.

Kui laps kasutab avalikku WiFi-võrku:

• vältigu panga- ja muude eriti tundlike toimingute tegemist, kui ta ei ole võrgu õigsuses kindel;
• ärgu nõustugu ootamatute sertifikaatide, seadistusprofiilide ega rakenduste paigaldamisega;
• lülitagu välja automaatne ühendumine tundmatute võrkudega;
• kontrolligu, et valitud võrgu nimi kuulub päriselt kohvikule, hotellile või asutusele.

Ka telefoni isiklik pääsupunkt ehk hotspot tuleb kaitsta tugeva parooliga ja pärast kasutamist välja lülitada.

Vaadake üle asukoha ja fotode jagamine

Asukoha jagamine võib olla perele kasulik, kuid see peab olema teadlikult seadistatud. Lapse täpset asukohta ei tasu automaatselt jagada kõigi rakenduste, mängukaaslaste ega sotsiaalmeediakontaktidega.

• Kontrollige, kellega laps oma asukohta jagab.
• Lülitage kaamera asukohamärgistus välja, kui seda pole vaja.
• Ärge avaldage reaalajas lapse kooliteed ega tavapärast päevakava.
• Kontrollige spordi- ja liikumisrakenduste privaatsusseadeid.
• Vaadake üle, kas fotode pilvelingid on avalikud või piiratud ligipääsuga.

Asukoha jälgimine ei asenda lapsega tehtud kokkuleppeid. Laps peaks teadma, millal ja miks tema asukohta nähakse.

Mida teha, kui telefon kaob?

Leppige tegevusplaan kokku enne, kui seda vaja läheb:

1. Teata kadumisest kohe lapsevanemale.
2. Proovige seadet ametliku leidmisteenuse kaudu leida ja lukustada.
3. Ärge minge ise võõrasse või ohtlikku kohta telefoni tagasi nõudma.
4. Võtke vajaduse korral ühendust mobiilioperaatoriga ja sulgege SIM-kaart.
5. Muutke tähtsate kontode paroolid, kui on oht, et telefon oli lukustamata.
6. Varguse korral teavitage politseid.

Telefoni IMEI-koodi ja ostudokumendi võib vanem hoida turvalises kohas. IMEI-koodi leiab tavaliselt seadme seadetest, pakendilt või ostudokumendilt.

Väike kontroll kord kuus

Telefon muutub kasutamise käigus: lisanduvad rakendused, kontaktid ja uued õigused. Tehke kord kuus koos lapsega viieminutiline turvakontroll:

• kas kõik uuendused on paigaldatud;
• kas mõni mittevajalik rakendus tuleks eemaldada;
• kas rakenduste õigused on põhjendatud;
• kas varundamine ja seadme leidmine töötavad;
• kas laps on saanud mõne kummalise sõnumi või kõne.

See ei pea olema telefoni ülekuulamine. Küsige rahulikult, mida uut laps kasutab ja kas miski on teda üllatanud või ebamugavaks teinud. Nii muutub turvalisus ühiseks harjumuseks, mitte ainult keelude nimekirjaks.

Usaldusväärne lisamaterjal

• Riigi Infosüsteemi Amet: nutiseadmete turvalisus