2 rahulikku harjutust, mis aitavad lapsel kurbuse ja vihaga toime tulla

Kurbus ja viha ei ole halvad tunded, millest laps peab võimalikult kiiresti vabanema. Need annavad märku, et lapse jaoks juhtus midagi olulist, valusat või ebaõiglast.

Kui tunne kasvab väga suureks, vajab laps esmalt rahulikku täiskasvanut ja alles seejärel harjutust. Proovige koos kahte lihtsat tegevust, mis aitavad kehal rahuneda ja annavad tundele turvalise väljundi.

Laps puhub aeglaselt paberist tuulikut ja täiskasvanu teeb tema kõrval rahulikku hingamisharjutust kaasa.Illustratsioon: © AnneP, AI

Esmalt ole lapse kõrval

Tugeva tunde ajal ei pruugi laps olla valmis kuulama pikka selgitust ega otsima lahendust. Tema keha on häireseisundis ja vajab kõigepealt turvatunnet.

Mine lapse lähedale, kuid ära sunni teda kallistama ega rääkima. Kasuta rahulikku häält ja lühikesi lauseid:

  • „Ma näen, et sa oled väga kurb.“
  • „See ajas sind tõesti vihaseks.“
  • „Ma olen sinu juures.“
  • „Sa võid olla vihane, kuid haiget teha ei tohi.“

Tunde tunnustamine ei tähenda, et täiskasvanu peab nõustuma lapse käitumise või sooviga. Lapsele antakse teada, et tunne on lubatud, kuid kõiki tegusid ei saa lubada.

1. harjutus: tuuliku hingamine

Aeglane hingamine ja veidi pikem väljahingamine võivad aidata kehal erutusseisundist rahulikuma oleku poole liikuda. Harjutust on kõige parem õppida siis, kui laps on juba rahulik. Nii tuleb see tugeva tunde ajal kergemini meelde.

Vaja läheb

  • väikest paberist tuulikut või sulge;
  • rahulikku kohta;
  • ühte täiskasvanut, kes teeb harjutust kaasa.

Kuidas harjutust teha?

  1. Istuge või seiske mugavalt.
  2. Pange üks käsi kõhule.
  3. Hingake rahulikult nina kaudu sisse – nagu nuusutaksite lille.
  4. Puhuge aeglaselt suu kaudu välja, et tuulik hakkaks vaikselt liikuma.
  5. Tehke kolm kuni viis rahulikku hingamist.

Kui tuulikut pole, võib kujutleda, et jahutate lusikatäit kuuma suppi. Puhumine peaks olema aeglane ja ühtlane, mitte üks tugev õhupahvak.

Oluline: hingamist ei pea tegema võimalikult sügavalt. Liiga kiire või tugev hingamine võib tekitada pearinglust. Kui lapsel hakkab ebamugav, lõpetage harjutus ja hingake tavaliselt.

2. harjutus: anna tunde jõule turvaline tegevus

Viha ja kurbus võivad olla tunda kogu kehas. Käed võivad tõmbuda rusikasse, kõht pingesse, pisarad silma või keha väga rahutuks. Laps ei pea tunnet endasse peitma, kuid selle jõu saab suunata tegevusse, mis ei tee kellelegi haiget.

Alustage tunde nimetamisest

Küsige:

  • „Kus sa seda tunnet oma kehas märkad?“
  • „Kas tunne on praegu väike, keskmine või väga suur?“
  • „Kas su keha tahab liikuda, puhata või minu lähedal olla?“

Kui laps ei soovi rääkida, ei pea teda sundima. Täiskasvanu võib pakkuda kaks või kolm lihtsat valikut.

Kui kehas on palju vihaenergiat

Laps võib valida ühe turvalise tegevuse:

  • suruda peopesadega tugevalt vastu seina ja seejärel käed lõdvaks lasta;
  • pigistada voolimissavi või pehmet palli;
  • trampida selleks kokkulepitud kohal;
  • raputada käsi ja jalgu;
  • joosta koos täiskasvanuga üks ring ümber maja või õue.

Kui laps on kurb

Kurb laps võib vajada hoopis vaiksemat tegevust:

  • mässida end teki sisse;
  • istuda täiskasvanu lähedal;
  • joonistada, milline kurbus välja näeb;
  • kuulata rahulikku muusikat;
  • nutta ja rääkida siis, kui ta on selleks valmis.

Täiskasvanu võib öelda: „Sa ei pea seda tunnet kohe ära parandama. Olen sinuga, kuni see muutub natuke väiksemaks.“

Alles pärast rahunemist otsige lahendust

Kui lapse hingamine, hääl ja kehahoiak on rahulikumad, saab juhtunust rääkida. Küsige üks küsimus korraga:

  • „Mis juhtus?“
  • „Mis oli sinu jaoks kõige raskem?“
  • „Mida sa sel hetkel vajasid?“
  • „Mida võiksime järgmisel korral proovida?“

Väiksemale lapsele võib anda valikuid: „Kas sa vajasid abi, pausi või kallistust?“ Vanem laps võib juba ise lahendusi pakkuda.

Harjutage rahulikul ajal

Uut rahunemisvõtet on raske õppida keset suurt vihapurset või sügavat kurbust. Proovige tuuliku hingamist ja turvalisi liikumisviise mänguliselt ka tavalisel päeval.

Nii tekib lapsel väike „tööriistakast“, millest ta saab tugeva tunde ajal tuttava tegevuse valida.

Mis tavaliselt ei aita?

  • „Ära nuta!“ või „Pole midagi hullu!“
  • lapse sundimine kohe vabandama või juhtunut selgitama;
  • pika õpetliku jutu pidamine keset vihapurset;
  • kõditamine või naljatamine, kui laps ei soovi rõõmustamist;
  • lapse üksi saatmine, kui ta vajab täiskasvanu lähedust;
  • hingamisharjutuse peale surumine.

Iga laps on erinev. Ühte last rahustab liikumine, teist vaikus ja kolmandat lähedus. Harjutus on pakkumine, mitte karistus ega kohustus.

Millal tasub abi küsida?

Kurbus, viha ja pettumus kuuluvad lapse tavapärase arengu juurde. Täiendavat nõu tasub küsida, kui lapse enesetunne või vihapursked:

  • on väga tugevad või korduvad sageli;
  • kestavad nädalaid ega leevene;
  • segavad und, söömist, õppimist või sõpradega suhtlemist;
  • panevad lapse ennast või teisi vigastama;
  • tekitavad peres tunde, et olukorraga ei tulda enam toime.

Alustada võib perearstist, koolipsühholoogist või mõnest teisest lapsele tuttavast spetsialistist.

Lastega seotud mure korral saab ööpäev läbi tasuta nõu Lasteabist telefonil 116 111. Kui lapse elu või tervis on vahetus ohus, helista 112.

Usaldusväärsed allikad

Artikli algversioon valmis 2024. aastal Alkeemia avaldatud laste hingamisharjutuste tutvustuse põhjal. Lastega.ee uuendas ja laiendas artiklit, lisades lapse tunde tunnustamise, täiskasvanuga koos rahunemise, turvalise liikumise ning abi otsimise juhised.

Uuendatud tekst on koostatud Lastega.ee oma sisuna ning kontrollitud laste emotsioonide reguleerimist käsitlevate usaldusväärsete allikate põhjal. Harjutused ei asenda lapse individuaalset hindamist ega professionaalset abi.

Turvalisust puudutavad jutud