Tehisintellekti abil loodud illustratiivne pilt: Lastega.ee / AnneP.
Ühe riigi sees võivad jõulutoidud erineda piirkonna, pere ajaloo ja tänapäevaste toidueelistuste järgi. Seetõttu ei ole olemas üht kohustuslikku Eesti, Soome või Rootsi jõulumenüüd. Ometi leidub igas riigis roogi, mida seostatakse jõuluajaga eriti tugevasti.
Mida süüakse Eesti jõululaual?
Eesti jõululaud on traditsiooniliselt olnud rikkalik. Tänapäeval kuuluvad paljudes peredes tuttavate jõuluroogade hulka:
- seapraad;
- verivorst või tanguvorst;
- hautatud hapukapsas;
- ahju- või keedukartul;
- sült;
- kõrvitsasalat;
- pohlamoos;
- piparkoogid.
Kõik need road ei ole olnud eestlaste jõululaual ühtviisi levinud igal ajastul ja igas piirkonnas. Näiteks verivorsti valmistamise traditsioon kinnistus Eestis laiemalt 19. sajandil. Mõnes piirkonnas valmistati vereta tanguvorsti või kartulivorsti.
Eesti jõululaua puhul oli oluline ka toidu rohkus. Pühadeks valmistati ette mitu rooga ning toitu pidi jätkuma kogu jõuluajaks.
Millised road kuuluvad Soome jõululauale?
Soome jõululaua keskne roog on paljudes peredes ahjus küpsetatud jõulusink ehk joulukinkku, mida süüakse sinepiga. Selle kõrval on Soome jõulutoitudele iseloomulikud erinevad köögiviljavormid.
- jõulusink ehk joulukinkku;
- kaalika-, porgandi- ja kartulivorm;
- rosolli ehk peedi ja köögiviljade salat;
- soolatud või graavitud kala;
- marineeritud heeringas;
- riisipuder kaneeli ja suhkruga;
- ploomitäidisega jõulutähed ehk joulutortut;
- piparkoogid ehk piparkakut;
- vürtsikas kuum jõulujook glögi.
Riisipudru sisse peidetakse mõnikord üks mandel. Mandli leidjale ennustatakse head õnne või antakse võimalus soovida midagi erilist.
Mis on Rootsi julbord?
Rootsi jõululauda nimetatakse sõnaga julbord. See tähendab rikkalikku jõulubufeed, mille road võivad olla lauale paigutatud rühmadena: esmalt kala, seejärel külmad lihatoidud ning lõpuks soojad road.
Rootsi jõululaual võib kohata järgmisi roogi:
- jõulusink ehk julskinka;
- marineeritud heeringas;
- graavilõhe ehk gravlax;
- lihapallid ehk köttbullar;
- väikesed vorstikesed ehk prinskorv;
- Janssoni kiusatus ehk Janssons frestelse – kartuli, sibula, koore ja Rootsi ansjovisega vormiroog;
- peedisalat;
- maksapasteet;
- virdeleib ehk vörtbröd;
- riisipuder ehk risgrynsgröt;
- karastusjook julmust.
Vanemate Rootsi jõulutoitude hulka kuulub ka leelise abil töödeldud kuivatatud kala lutfisk. See on traditsiooniline roog, kuid ei kuulu tänapäeval tingimata iga pere jõululauale.
Mis on kolme riigi jõululaudadel sarnast?
- Sealiha: Eestis seapraad ning Soomes ja Rootsis jõulusink.
- Kala: Soomes ja Rootsis on jõululaual tähtsal kohal heeringas ja lõhe.
- Kartul ja juurviljad: neid pakutakse lisandina või küpsetatakse vormiroana.
- Riisipuder: nii Soomes kui ka Rootsis võib pudru sisse olla peidetud mandel.
- Piparkoogid ja vürtsid: need kuuluvad kõigis kolmes riigis jõuluaja maitsete ja lõhnade juurde.
Mida võiks koos lapsega proovida?
Valige Eesti jõululaua kõrvale üks naaberriigi roog. Lihtsaks perekatsetuseks sobivad näiteks Soome ploomitäidisega jõulutähed, Rootsi lihapallid või alkoholita glögi.
Laps võib koostada ka kolme riigi jõulumenüü ning märkida eri värvidega:
- toidud, mida ta juba tunneb;
- toidud, mida leidub mitmes riigis;
- ühe uue maitse, mida ta sooviks proovida.
Jõulutoidu valmistamine ei pea tähendama võimalikult pikka roogade nimekirja. Üks koos valitud ja valmistatud uus roog võib kujuneda pere enda järgmiseks jõulutraditsiooniks.
