Nõrk jää on ohtlik – mida lapsega enne veekogu äärde minekut kokku leppida?

Miks ei saa jää ohutust hinnata ainult vaadates?

Jää võib kaldalt paista tugev ja ühtlane, kuid olla mõne meetri kaugusel palju õhem. Jää tugevust mõjutavad ilm, veevool, allikakohad, lumi, taimestik ning vee sügavuse muutumine.

Eriti ettevaatlik tuleb olla:

• jõgedel ja voolava veega kohtades;
• sildade, truupide, paadisildade ja muulide lähedal;
• allikakohtades ja veekogu sisse- või väljavoolu juures;
• roostiku ja veetaimede lähedal;
• lumega kaetud jääl, sest lumi võib varjata pragusid ja nõrku kohti;
• esimese jää ning kevadise sulamise ajal.

Kevadine päike, vihm ja soojus muudavad jää hapraks. Ka paksuna näiv kevadine jää ei pruugi inimest kanda ning võib puruneda ilma eelneva praksumiseta.

Kas 10 sentimeetri paksune jää on alati ohutu?

Päästeameti järgi peab talvine jää inimese kandmiseks olema vähemalt 10 sentimeetrit paks. See number ei ole aga automaatne turvatagatis.

Jää paksus ja tugevus võivad sama veekogu eri osades olla väga erinevad. Kevadel ei pruugi ka 10 sentimeetri paksune jää olla piisavalt tugev. Samuti tuleb järgida Päästeameti, kohaliku omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti keelde ja hoiatusi.

Mida lapsega kokku leppida?

• Üksi ega sõprade kutsel veekogu jääle ei minda.
• Jääle kukkunud palli või mänguasja ei minda ise ära tooma.
• Jääle jooksnud lemmikloomale ei järgneta.
• Keeldu, hoiatussilti või piirdelinti ei eirata.
• Hätta sattunud inimesele või loomale ei minda ise jääle järele.
• Ohust teatatakse kohe lähedal olevale täiskasvanule ja vajaduse korral helistatakse 112.

Laps võiks teada veekogu nime või asukohta, kus ta liigub. Hädaabikõnes on oluline võimalikult täpselt öelda, kus abi vajatakse.

Mida teha, kui märkad jääl hädasolijat?

1. Helista kohe 112.
2. Ära mine ise nõrgale jääle. Nii võib abivajajaid tekkida juurde.
3. Ütle hädasolijale, et abi on kutsutud.
4. Järgi Häirekeskuse juhiseid.
5. Püsi turvalisel kaldal ja aita päästjatel õige koht üles leida.

Lapsele piisab teadmisest, et tema ülesanne ei ole inimest või looma ise päästma minna. Kõige tähtsam on kiiresti täiskasvanu kutsuda ja hädaabinumbrile helistada.

Kust kontrollida jääolusid?

Enne jääle minekut tuleb kontrollida kehtivaid piiranguid ja värsket ametlikku infot. Jääolude kohta saab teavet:

• Keskkonnaagentuuri jääkaardilt;
• ilmaäpist ILM+;
• Päästeameti teadetest;
• piiriveekogude puhul Politsei- ja Piirivalveameti jääinfost.

Jääkaart annab ülevaate mõõdetud kohtadest, kuid ei kinnita kogu veekogu jää ohutust. Olud võivad muutuda ka ühe päeva jooksul.

Turvalisem võimalus uisutamiseks

Kui laps soovib uisutada või jääl mängida, valige selleks hooldatud liuväli. Seal ei pea pere ise veekogu jää tugevust hindama ning koos veedetud talvepäev saab olla rahulikum.

Väike jääohutuse mäng lapsega

Ahaa, proovige kodus kolme olukorra mängu. Küsi lapselt, mida ta teeks, kui:

• pall veereb tiigijääle;
• sõber kutsub teda jõejääle mängima;
• ta näeb jääl hädas olevat koera või inimest.

Õige vastus on kõigil juhtudel sarnane: jään ise kaldale, kutsun täiskasvanu ja ohu korral helistan 112.