Kas internetisõber on päriselt see, kellena ta end esitleb?

Illustratsioon: © AnneP, AI

Internetituttav võib olla tore, kuid tema isik ei ole alati teada

Laps võib internetimängus, suhtlusrakenduses või sotsiaalmeedias kohata inimesi, kellega tal on ühised huvid. Koos mängitakse, vahetatakse nalju ja räägitakse igapäevastest tegemistest. Mõni veebis tekkinud sõprus võib kesta kaua ning olla lapsele tähtis.

Internetis ei saa aga ainult kasutajanime, profiilipildi, hääle või saadetud foto põhjal kindlaks teha, kes inimene tegelikult on. Lapsega tasub rahulikult kokku leppida, millist teavet võib jagada ja millal tuleb vestlusest täiskasvanule rääkida.

Millist teavet ei tasu internetituttavale jagada?

Esmapilgul süütud infokillud võivad koos anda võõrale üsna täpse ülevaate lapse elust ja liikumisest.

Laps ei peaks uuele internetituttavale saatma:

• oma täisnime, aadressi ega telefoninumbrit;
• kooli, klassi, huviringi või treeningukoha nime;
• igapäevast liikumisteed ja päevakava;
• reaalajas asukohta;
• paroole, PIN-koode ega sisselogimise kinnitusi;
• pere makseandmeid;
• pilte dokumentidest, kodust või asjadest, mille järgi saab elukoha tuvastada;
• paljastavaid või muul viisil väga isiklikke fotosid ja videoid.

Ka mängus kasutatav nimi võiks olla selline, millest ei selgu lapse täisnimi, sünniaasta, kool ega elukoht.

Millised käitumisviisid peaksid tähelepanelikuks tegema?

Üksik küsimus ei tähenda alati, et teisel inimesel on halb kavatsus. Tähelepanelik tasub olla siis, kui internetituttav püüab kiiresti saavutada lapse usaldust, kogub isiklikku teavet või soovib suhtlust täiskasvanute eest varjata.

Ohumärgiks võib olla see, kui vestluskaaslane:

• küsib korduvalt lapse vanust, elukohta, kooli või päevakava;
• soovib kiiresti liikuda privaatsesse või krüpteeritud vestlusse;
• palub suhtlust vanema eest varjata;
• ütleb, et nende vestlus on „ainult meie saladus”;
• teeb palju komplimente või kingib mänguraha ja virtuaalseid esemeid;
• lubab auhinda, tööd, kuulsust või erilist võimalust;
• palub saata fotosid, videoid või kaamera sisse lülitada;
• muudab vestluse seksuaalseks või esitab keha kohta ebamugavaid küsimusi;
• ähvardab avaldada lapse saadetud sõnumeid või pilte;
• survestab last päriselus kohtuma.

Ohoo, ka väga sõbralik ja abivalmis inimene võib kasutada usalduse võitmiseks väljamõeldud nime, varastatud fotot või teise lapse kontot. Seetõttu tuleb hinnata inimese käitumist, mitte ainult tema profiili välimust.

Kingitus ei tekita lapsele kohustust

Mõnes mängus saab teisele kasutajale saata mänguraha, varustust või muid virtuaalseid esemeid. Kingituse tegija võib hiljem väita, et laps peab selle eest saatma foto, avaldama isiklikku teavet või tegema midagi ebamugavat.

Lapsele tasub selgelt öelda:

„Kingitus ei tähenda, et sa võlgned saatjale foto, saladuse, kohtumise või mõne muu teene.”

Kui kingitus või pakkumine tekitab segadust, võiks laps enne selle vastuvõtmist vanemaga nõu pidada.

Kas internetituttavaga võib päriselt kohtuda?

Laps ei tohiks internetis tuttavaks saanud inimesega salaja kohtuma minna. Videokõne või ühiste tuttavate olemasolu võib anda lisateavet, kuid ei taga veel, et kohtumine on turvaline.

Kui vanem peab kohtumist lapse vanust ja olukorda arvestades sobivaks, tuleks:

• rääkida kavatsusest enne kohtumist lapsevanemale;
• kontrollida koos, mida inimese kohta tegelikult teatakse;
• valida päevane aeg ja rahvarohke avalik koht;
• minna kohtumisele koos lapsevanema või teise usaldusväärse täiskasvanuga;
• korraldada kohale- ja kojusõit ise;
• mitte minna kohtuja autosse, koju ega kõrvalisse paika;
• lahkuda kohe, kui inimene või olukord erineb kokkulepitust.

Kui internetituttav keelab lapsel vanemat kaasa võtta või püüab kohtumispaika viimasel hetkel muuta, tuleb kohtumine ära jätta.

Mida teha ebamugava või ähvardava vestluse korral?

Laps ei pea ebamugavale küsimusele vastama ega selgitama, miks ta vestluse lõpetab.

1. Lõpeta suhtlus. Ära vaidle ega saada juurde uusi pilte või andmeid.
2. Säilita tõendid. Tee ekraanipildid kasutajanimest, profiilist, sõnumitest, kuupäevadest ja veebiaadressidest.
3. Blokeeri kasutaja. Nii ei saa ta sama konto kaudu lapsega edasi suhelda.
4. Teavita keskkonda. Kasuta mängu või rakenduse teatamisvõimalust.
5. Räägi täiskasvanule. Vajaduse korral küsige abi Lasteabist või politseist.

Kui olukord võib kujutada vahetut ohtu lapse elule või tervisele, helistage hädaabinumbril 112.

Kui laps on juba foto või isikliku teabe saatnud

Sellises olukorras võib laps karta pahandamist, telefoni äravõtmist või sõprade reaktsiooni. Kõige tähtsam on teha lapsele kohe selgeks, et abi küsimine oli õige otsus.

Vanem võiks öelda:

„Aitäh, et sa mulle rääkisid. Vaatame koos, kuidas suhtlus peatada ja sulle abi saada.”

Ärge kustutage enne tõendite salvestamist vestlust ega kontot. Tehke vajalikud ekraanipildid, blokeerige kasutaja ja vaadake üle lapse konto privaatsus- ning turvaseaded.

Kui lapselt nõutakse raha või uusi pilte, ei tasu väljapressijale maksta ega tema nõudmisi täita. Abi tuleb küsida täiskasvanult, Lasteabist või politseist.

Kuidas rääkida teemast ilma last hirmutamata?

Vestluse eesmärk ei ole jätta lapsele muljet, et internetis ei tohi kedagi usaldada. Palju kasulikum on õpetada talle lihtsaid valikuid, mida ebamugavas olukorras teha.

Küsige näiteks:

• „Kellega sulle praegu internetis koos mängida meeldib?”
• „Kas keegi on sinult küsinud midagi, mis tundus kummaline?”
• „Mida sa teeksid, kui keegi paluks vestlust meie eest varjata?”
• „Kellele sa räägiksid, kui mõni sõnum tekitaks hirmu?”
• „Kas vaatame koos üle, kuidas selles mängus kasutajat blokeerida?”

Ahaa, blokeerimist ja teatamist võib harjutada enne, kui päris mure tekib. Avage koos lapse kasutatav mäng või rakendus ja leidke üles privaatsusseaded, kasutaja blokeerimine ning sobimatust sisust teatamise nupp.

Viis kokkulepet lapsele

1. Ma ei jaga internetituttavale oma aadressi, kooli ega päevakava.
2. Ma ei saada endast pilti või videot kellegi survel.
3. Ma ei hoia täiskasvanu ees saladuses vestlust, mis tekitab ebamugavust.
4. Ma ei lähe internetituttavaga salaja kohtuma.
5. Kui midagi läheb valesti, räägin kohe usaldusväärsele täiskasvanule.

Kust saab abi?

• Lasteabi 116 111 – tasuta ja ööpäev läbi; nõu saab küsida ka veebivestluses.
• Hädaabinumber 112 – kui laps või keegi teine on vahetus ohus.
• Veebipolitseinikud – nõu küsimiseks internetis tekkinud mure korral.
• Targalt Internetis – juhendid lapsele ja lapsevanemale.

Usaldusväärsed lisamaterjalid

• Lasteabi – nõu ja abi lastele ning peredele
• Targalt Internetis – soovitused lapsevanemale
• Politsei- ja Piirivalveamet – veebipolitseinikud