Illustratsioon: © AnneP, AI
Veeohutus algab täiskasvanu tähelepanust
Veeõnnetus võib juhtuda kiiresti ja vaikselt. Seepärast ei piisa sellest, et täiskasvanu viibib rannas või basseini läheduses – lapse tegevust tuleb pidevalt jälgida.
Päästeamet soovitab hoida kuni nelja-aastase lapse veekogu lähedal alati haardeulatuses. Ka suuremal lapsel, kes juba ujuda oskab, tuleb kogu aeg silm peal hoida.
- Leppige kokku, milline täiskasvanu parajasti last jälgib.
- Ärge kasutage järelevalve ajal telefoni ega süvenege raamatusse.
- Ärge jätke last vanema õe või venna vastutada.
- Kui laps on vees, olge ise tema lähedal.
Valige ujumiseks sobiv koht
Perega ujuma minnes tasub eelistada ametlikku ja võimalusel valvega supluskohta. Seal on ujumisala märgistatud ning vee ja ranna seisukorda kontrollitakse. Rannavalve olemasolu ei asenda siiski lapsevanema järelevalvet.
Enne vette minekut vaadake koos:
- kus asub lubatud ujumisala;
- milline on vee sügavus ja temperatuur;
- kas rannas lehvib hoiatav lipp või kehtib mõni piirang;
- kus asuvad olemasolu korral rannavalve ja päästevahendid;
- millise märgi või eseme järgi leiab laps üles teie rannakoha.
Jões, meres ja järves võivad tingimused kiiresti muutuda. Lained, hoovus, külm vesi ja ootamatult sügav põhi võivad raskendada ka hea ujuja veest väljumist.
Väikelaps peab olema haardeulatuses
Väikelaps võib vee poole liikuda ootamatult ega pruugi varem räägitud kokkulepet ohuolukorras mäletada. Seetõttu vastutab tema ohutuse eest alati täiskasvanu.
Lihtne pere kokkulepe võiks olla:
„Vee äärde ja vette läheme alati koos täiskasvanuga.”
Sama reegel kehtib koduaias oleva basseini, tiigi, kraavi ja vihmaveeanuma juures. Kodune ja tuttav keskkond ei muuda vett ohutuks. Väikese lapse ligipääs veekogule või veega täidetud anumale peab olema tõkestatud.
Ujumisrõngas ei ole päästevahend
Täispuhutav ujumisrõngas, madrats, kätised ja muud veemänguasjad võivad tekitada petliku turvatunde. Need võivad õhust tühjeneda, ümber minna või tuulega rannast eemale kanduda.
- Ärge jätke last täispuhutava vahendiga üksi vette.
- Ärge lubage lapsel eemale kandunud mänguasjale järele ujuda.
- Ärge hinnake lapse ujumisoskust selle järgi, kuidas ta liigub ujumisrõnga või kätistega.
Veesõidukiga veekogule minnes peab laps kandma talle sobiva suurusega ja õigesti kinnitatud päästevesti. Päästevest pannakse selga juba enne veesõidukisse astumist.
Vette hüpatakse ainult selleks ette nähtud kohas
Tundmatus kohas ei tohi vette hüpata. Läbipaistmatu vee all võivad olla kivid, vaiad, madal põhi või muud ohtlikud esemed. Ka varem tuttava koha põhi võib olla muutunud.
Kui rannas on hüppamiseks ette nähtud koht, tuleb järgida selle juures olevaid juhiseid. Mänguhoos ei tõugata kedagi vette ega teeselda uppumist.
Jälgige ilma ja lapse enesetunnet
Vesi jahutab keha kiiremini kui õhk. Laps ei pruugi mängides märgata, et tal hakkab külm või jõud väheneb.
Tehke ujumise vahele puhkepause ja tulge veest välja, kui laps:
- väriseb või ütleb, et tal on külm;
- on väsinud või tavapärasest vaiksem;
- ei jaksa enam rahulikult ujuda;
- tunneb end halvasti.
Äikese, tugeva tuule, suurte lainete või kiiresti halveneva ilma korral tuleb veest välja tulla.
Mida lapsega enne ujumist kokku leppida?
Pikkade manitsuste asemel töötavad paremini mõned lihtsad ja alati ühesugused reeglid:
- Vee äärde lähen koos täiskasvanuga.
- Ujun kokkulepitud alal.
- Vette ei lükka kedagi.
- Tundmatus kohas vette ei hüppa.
- Kui väsin või külmetan, tulen veest välja.
- Kui keegi vajab abi, kutsun kohe täiskasvanu.
Ahaa, reegleid saab harjutada ka mänguliselt! Las laps nimetab rannas kõigepealt ujumisala, leiab olemasolu korral üles rannavalve ja päästevahendid ning näitab, kust pääseb turvaliselt veest välja.
Kui märkate vees hädasolijat
Kutsuge kohe abi ja helistage hädaabinumbril 112. Laps ei tohi minna ise vees olevat inimest päästma. Täpsemad tegutsemisjuhised ja päästevahendite kasutamise õpetused leiate Päästeameti veeohutuse lehelt.
Väike meelespea enne kodust lahkumist
- Valige võimalusel ametlik supluskoht.
- Võtke kaasa joogivesi, peakate, rätik ja kuivad riided.
- Veesõidule minnes võtke igale inimesele sobiv päästevest.
- Leppige kokku, kes last parajasti jälgib.
- Korrake lapsega üle kolm põhireeglit: koos täiskasvanuga, kokkulepitud alal ja ilma tõukamiseta.
Turvaline rannapäev algab lihtsatest kokkulepetest
Veeohutus ei pea muutma rannapäeva murelikuks. Selged kokkulepped ja tähelepanelik täiskasvanu annavad lapsele võimaluse vett rahulikult tundma õppida ning perele võimaluse koos suvest rõõmu tunda.
Usaldusväärsed lisamaterjalid
Kuidas see artikkel sündis?
Artikkel on koostatud Lastega.ee lapsevanematele mõeldud veeohutuse meelespeaks. Soovitused põhinevad Päästeameti avalikel veeohutusjuhistel. Ohutusnõuded võivad aja jooksul täieneda, seega tasub enne veekogu äärde minekut kontrollida ka Päästeameti värskeimat infot.
