Avastame vanaaja aarded: Mis on tõrs, tünn, aam ja teised põnevad asjad?

 Kas oled kunagi kuulnud sõnu, mis kõlavad veidi vanamoodsalt, aga peidavad endas põnevaid lugusid meie esivanemate elust? Täna sukeldume koos avastama, mis on tõrs, tünn, aam, aga ka astja, vaat, liud, vakk, kapp, lähker, lännik, kirn, küna, toober ja piimapütt! Sa saad teada, milleks neid vanasti kasutati ja kuidas need üksteisest erinevad. See on nagu põnev reis ajas tagasi!

Tuleta meelde vanaegsete puunõude nimetused!

Vana aja põnevad tarbeesemed – mis need on?

Kujutame ette, et meil ei ole plastmassist karpe ega metallist ämbreid. Millega siis vanasti asju hoiti? Just nende põnevate esemetega! Vaatame neid ükshaaval lähemalt:

  • Astja: See on tegelikult üsna üldine sõna igasuguse anuma kohta. Ka tass võib olla astja, aga vanasti peeti silmas suuremaid savist või puust anumaid toiduainete hoidmiseks.
  • Tõrs: Mõtle suurele, ümmargusele puust anumale, mis on pigem madal ja laia suuga,.allosa võis olla oli suurem Tõrres pesti pesu, kanti vett ja tehti näiteks hapukapsast. 

  • Vaat: Kujuta ette ümmargust puust anumat, mis on keskosast laiem ja otstest kitsam, kokku pandud puuliistudest ja rõngastega koos hoitud. Vaate kasutati peamiselt vedelike, nagu veini või õlle, hoidmiseks. Otsi "vaat" ja näed sellist erilist puust anumat.

  • Tünn: Sarnane vaadile, aga tihti suurem ja võis olla ka muust materjalist kui puit. Tünni kasutati vee, kütuse või isegi prügi hoidmiseks. Otsi "tünn" ja näed suuri ümmargusi anumaid.

  • Aam: See oli suur puust anum, mida kasutati peamiselt õlle või veini mõõtmiseks ja hoidmiseks. Aam oli kindla suurusega mahuühik. Kui sa otsid "aam", siis näed suurt, vaadilaadset anumat.

  • Liud: Mõtle madalale, laiale, ümmargusele puust nõule, mida kasutati toidu serveerimiseks või näiteks vilja tuulutamiseks. Otsi "liud" ja näed laia puust alust.

  • Vakk: See oli neljakandiline puust kast, mida kasutati peamiselt vilja mõõtmiseks. Vakk oli kindel mahuühik ja ka anum selle hoidmiseks. Otsi "vakk" ja näed neljakandilist puust kasti.

  • Kapp: Algselt tähendas "kapp" kinnist puust kasti või laegast asjade hoidmiseks. Aja jooksul on "kapp" arenenud mööbliesemeks riiete või muude asjade jaoks. Otsi "kapp" ja näed erinevaid suletavaid kaste ja mööbliesemeid.

  • Lähker (lass): See oli nahast või puust anum, mida kasutati peamiselt vedelike, eriti joogivee või piima kandmiseks, näiteks reisil olles. "Lähker" oli sageli sangaga. Otsi "lähker" või "lass" ja näed erilist kantavat anumat.

  • Lännik: Mõtle väikesele, lahtisele puust anumale, mida kasutati näiteks toiduainete segamiseks või vedelike kandmiseks väiksemates kogustes. Otsi "lännik" ja näed väikest puust kaussi.

  • Kirn: See oli puidust anum, mida kasutati või kloppimiseks. Kirnus liigutati rõõska koort seni, kuni eraldus või. Otsi "kirn" ja näed kõrget, kitsast puust anumat.

  • Küna: Kujuta ette piklikku, madalat puust anumat, mida kasutati loomade söötmiseks või näiteks pesu pesemiseks. Otsi "küna" ja näed piklikku puust alust.

  • Toober: See oli puust või metallist käepidemega ämber vee või muude vedelike kandmiseks. "Toober" oli sageli koonilise kujuga. Otsi "toober" ja näed käepidemega ämbrit.

  • Piimapütt: Spetsiaalselt piima hoidmiseks mõeldud puust anum. "Piimapütt" oli tavaliselt kaanega, et piim püsiks värske. Otsi "piimapütt" ja näed kaanega puust anumat.

Nüüd sa tead palju rohkem vanadest asjadest, mida meie esivanemad kasutasid! Kas pole põnev, kuidas nii palju erinevaid anumaid ja nõusid oli igapäevaeluks vajalikud? Järgmine kord, kui kuuled mõnda neist sõnadest, saad juba palju paremini aru, millest jutt käib!


Vaata ka:

Vikipeedia: tõrs, astja vaat, tünnaam, liud, vakk, kapp, lähker (lass), lännik, kirn, küna, toober, piimapütt.

Eesti keele seletav sõnaraamat: tõrsastja vaat tünn aam, ankur aam, liudvakk kapp lähker lännik, küna, toober