Üheksavägise ja musta vägiheina peamised erinevused
| Tunnus | Üheksavägine | Must vägihein |
|---|---|---|
| Kõrgus | 30–200 cm | 50–150 cm |
| Lehed | Hallikasrohelised, tihedalt pehmete karvadega kaetud, viltjad. | Rohelised, märksa vähem karvased, alt heledamad. |
| Vars | Paks ja tihedalt karvane. | Peenem ning vähem karvane. |
| Õisik | Väga tihe ja jäme. | Hõredam ning õied paiknevad üksteisest kaugemal. |
| Õied | Kollased. | Kollased. |
| Tolmukad | Heledate karvakestega. | Lillakad või violetsed tolmukaniidid. |
| Õitsemine | Juunist augustini, vahel kauem. | Peamiselt juunis ja juulis. |
| Kasvukoht | Kuivad teeservad, kruusased nõlvad, karjäärid. | Teeservad, nõlvad, raiesmikud, jõekaldad ja rohumaad. |
| Eriline tunnus | Hallid pehmed lehed ja tihe õisik. | Lillakas õiekeskus ja rohelisemad lehed. |
Lihtne meelespea: Kui märkad õie keskel lillakat värvi, on suure tõenäosusega tegemist musta vägiheinaga. Kui kogu taim on hallikas ja pehme ning õisik väga tihe, on see enamasti üheksavägine.
Kuidas üheksavägist ja musta vägiheina kiiresti eristada?
Kõige lihtsam on vaadata taime lehti ja õie keskosa.
- Üheksavägise lehed on hallikasrohelised, paksud ja tihedalt pehmete karvadega kaetud.
- Musta vägiheina lehed on rohelisemad ja vähem karvased.
- Üheksavägise õisik on tavaliselt jäme ja tihe.
- Musta vägiheina õisik on sageli saledam ja hõredam.
- Musta vägiheina kollaste õite keskel on hästi märgatavad lillakad või violetsed tolmukaniidid.
Just lillakas õiekeskosa on üks lihtsamaid tunnuseid, mille järgi musta vägiheina üheksavägisest eristada.
Milline näeb välja üheksavägine?
Üheksavägine (Verbascum thapsus) on tavaliselt kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab ta maapinna lähedale suure lehekodariku. Teisel aastal sirutub selle keskelt üles kõrge õisikuga vars.
Üheksavägine võib kasvada umbes 30 kuni 200 sentimeetri kõrguseks. Tema vars ja lehed on kaetud tihedate hallikate karvadega, mistõttu taim tundub katsudes pehme ja vildine.
Millised on üheksavägise õied?
Üheksavägise kollased õied paiknevad pikas ja tihedas õisikus. Kõik õied ei avane korraga. Õitsemine liigub järk-järgult mööda õisikut ülespoole.
Õie keskel on viis tolmukat. Osa tolmukaniite on kaetud heledate karvakestega. Need ei moodusta aga sellist tumedat lillakat õiekeskust nagu mustal vägiheinal.
Kus üheksavägine kasvab?
Üheksavägine eelistab kuiva, päikeselist ja avatud kasvukohta. Teda võib kohata näiteks:
- teeservadel;
- kruusastel nõlvadel;
- karjäärides;
- jäätmaadel;
- kuival ja kivisel pinnasel.
Üheksavägine on tuntud ka ravimtaimena. Ravimtaimi ei tasu siiski omal käel tarvitada ainult välimuse järgi määrates. Taim peab olema õigesti määratud ning kasvama puhtas kohas.
Milline näeb välja must vägihein?
Must vägihein (Verbascum nigrum) on kahe või mitmeaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab ta maapinna lähedale suuremate lehtede kogumiku. Õitsev vars kasvab tavaliselt umbes 50 kuni 150 sentimeetri kõrguseks.
Musta vägiheina lehed on rohelisemad kui üheksavägisel. Juurmised lehed on rootsulised ja sageli piklikud. Varrelehed ei lasku samal viisil mööda vart alla nagu üheksavägisel.
Millised on musta vägiheina õied?
Musta vägiheina kollased õied paiknevad pika kobarana varre tipus. Õisik on tavaliselt hõredam kui üheksavägisel ning üksikud õied on paremini eristatavad.
Kõige tähelepanuväärsem tunnus asub õie keskel. Tolmukaniidid on lillakad või violetsed ja kaetud karvakestega. Kollaste kroonlehtede ja tumedama õiekeskuse kooslus teeb musta vägiheina õied kergesti äratuntavaks.
Kus must vägihein kasvab?
Must vägihein eelistab samuti valget ja avatud kasvukohta. Teda võib leida näiteks:
- teeservadelt;
- nõlvadelt ja kõrgendikelt;
- raiesmikelt;
- jõe ja oja kallastelt;
- kuivemapoolsetelt rohumaadelt.
Must vägihein on putuktolmleja. Tema kollased õied meelitavad ligi mesilasi, kimalasi ja teisi õisi külastavaid putukaid.
Mida koos lastega tähele panna?
Taimi uurides ei ole vaja neid murda ega kasvukohast välja kaevata. Vaadake õisi ja lehti kohapeal ning proovige koos vastata küsimustele:
- Kas lehed on hallikad ja viltjalt pehmed või rohelised ja siledamad?
- Kas õisik on tihe või hõredam?
- Kas õie keskel paistab lillakat värvi?
- Kas taim kasvab üksikult või on läheduses veel samasuguseid taimi?
- Millised putukad õisi külastavad?
Telefoniga võib teha lähifoto nii lehest kui ka õiest. Hiljem on pilte kõrvuti vaadates erinevusi palju lihtsam märgata.
Korduma kippuvad küsimused
Kas üheksavägine ja must vägihein on sama taim?
Ei. Need on kaks erinevat vägiheina perekonda kuuluvat taimeliiki. Mõlemal on kõrge vars ja kollased õied, kuid nende lehed, õisikud ja õite keskosad erinevad.
Milline tunnus aitab taimi kõige kiiremini eristada?
Vaata õie keskosa. Musta vägiheina õites on hästi märgatavad lillakad või violetsed tolmukaniidid. Üheksavägise õiekeskus on heledam.
Miks on üheksavägise lehed hallid?
Lehti katavad tihedad heledad karvakesed. Need annavad taimele hallikasrohelise ja vildise välimuse ning aitavad vähendada vee aurumist kuivas kasvukohas.
Kas mõlemad taimed kasvavad teeservas?
Jah. Mõlemat võib kohata teeservadel ja teistes avatud paikades. Üheksavägine eelistab eriti kuiva ja kruusast pinnast, must vägihein võib kasvada ka rohumaadel, nõlvadel ja jõekallastel.
Kas must vägihein on inimesele mürgine?
Musta vägiheina ei peeta tavalisel kokkupuutel inimesele mürgiseks taimeks. Loodusest leitud taimi ei tasu siiski maitsta ega ravimina tarvitada ilma taime kindla määramise ja asjatundja nõuandeta.
Allikad
Kaks sarnast taime, üks hea vaatlusmäng
Üheksavägise ja musta vägiheina võrdlemine sobib hästi lastega looduse märkamiseks. Kõigepealt võib taime vaadata eemalt ning võrrelda selle kõrgust ja õisiku kuju. Seejärel tasub teha lähifoto lehest ja õiest.
Kõige lihtsam meelespea on järgmine: üheksavägine on hallikam ja vildisem, must vägihein rohelisem ning tema õie keskel paistab lillakas värv.
Sobib vanusele: umbes 5+ koos täiskasvanuga. Väiksem laps saab võrrelda värve ja lehtede välimust. Vanem laps võib proovida taimi tunnuste järgi ise määrata.