Lapse digitaalne jalajälg – mida tasub enne foto või loo jagamist mõelda

Lapse foto, nimi või vahva ütlus võib jõuda internetti enne, kui laps ise jagamise tähendust mõistab. Vaata, kuidas hoida pere mälestusi nii, et lapse privaatsus ja võimalus tulevikus ise otsustada jääksid alles.

© AnneP, AI

Laps ja lapsevanem arutavad koos, kas perefotot internetis jagada

Mis on lapse digitaalne jalajälg?

Digitaalse jalajälje moodustavad lapse kohta internetti jõudnud fotod, videod, nimed, kommentaarid ja muud infokillud. Osa neist avaldab laps tulevikus ise, kuid esimesed jäljed loovad sageli tema vanemad, sugulased, lasteaed, kool või huviring.

Üks armas foto ei pruugi tekitada probleemi. Paljud väikesed infokillud võivad aga koos näidata lapse täisnime, vanust, välimust, elukohta, päevakava, kooli või harrastusi.

Enne jagamist peatu hetkeks

Enne lapse kohta foto, video või loo avaldamist tasub küsida:

  • Kas selle avaldamine on tõesti vajalik?
  • Kes seda postitust näevad?
  • Kas pildilt või tekstist selgub lapse asukoht, kool või päevakava?
  • Kas postitus võib lapsele praegu või tulevikus piinlikkust valmistada?
  • Kas olen lapselt tema arvamust küsinud?
  • Kas sama mälestust saaks hoida privaatses perealbumis?

Hea abiküsimus on: „Kas mul oleks hea meel, kui keegi avaldaks samasuguse foto või loo minust?”

Küsi ka lapse arvamust

Lapse vanus ei pea takistama temaga arutamist. Juba väikeselt lapselt saab lihtsas keeles küsida, kas tema pilti võib vanaemale saata või pere ühises albumis hoida. Suuremale lapsele saab selgitada, kus pilti avaldada soovitakse ja kes seda näevad.

Kui laps ei soovi foto või loo avaldamist, tasub tema vastust austada. Nii õpib laps, et tal on õigus oma kujutise ja isikliku teabe kohta kaasa rääkida. Samal ajal saab ta hea eeskuju, et ka sõbra pilti ei jagata ilma küsimata.

Millist infot ei tasu avalikult jagada?

Lapse turvalisuse ja privaatsuse huvides väldi avalikes postitustes:

  • lapse täisnime koos sünnikuupäevaga;
  • kodu-, lasteaia- või kooliaadressi;
  • igapäevast liikumisteed ja täpset päevakava;
  • reaalajas asukohamärgendeid;
  • pileteid, dokumente ja tunnistusi, millel on isikuandmed;
  • tervise-, arengu- või pereprobleemide üksikasju;
  • alasti või poolalasti lapse pilte;
  • lapse jaoks piinlikke, haavatavaid või kurbi olukordi.

Ka koolivormi, maja numbri, tänavasildi või pildi taustale jäänud dokumendi kaudu võib avalduda rohkem infot, kui postitaja esialgu märkas.

Kas suletud grupp tähendab, et foto jääb privaatseks?

Piiratud nähtavusega konto või suletud vestlus vähendab foto leviku võimalust, kuid ei taga täielikku privaatsust. Pilti võib edasi saata, alla laadida või ekraanipildina salvestada.

Kontrolli aeg-ajalt:

  • kes kuuluvad pere ühisesse vestlusse või albumisse;
  • millised inimesed näevad sinu postitusi;
  • kas rakendus kasutab asukohateavet;
  • kas vanad avalikud albumid on endiselt vajalikud;
  • kas kontol on kasutusel tugev parool ja mitmeastmeline autentimine.

Fotot saab tänapäeval kasutada ka uuel viisil

Tehisintellekti abil saab fotot muuta, ühendada teiste kujutistega või kasutada võltsitud pildi ja video loomiseks. Seetõttu tasub eriti hoolikalt mõelda, milliseid selge näoga ja kõrge kvaliteediga lapsepilte avalikult üles laadida.

Kõiki võimalikke väärkasutusi ei saa ennetada, kuid jagatava materjali hulga, nähtavuse ja sisu piiramine vähendab riski.

Pereüritusel tehtud pilt ei ole automaatselt avalik postitus

Lasteaia- või koolipeol enda pere mälestuseks pildistamine ja foto avalikult sotsiaalmeediasse postitamine on erinevad tegevused. Kui pildile jäävad teised lapsed või täiskasvanud, ei tähenda pildistamise võimalus automaatselt õigust nende kujutist avalikult jagada.

Enne üritust tutvu asutuse kokkulepetega. Avaldamise eel küsi pildile jäänud inimestelt või laste puhul nende vanematelt luba. Kui luba ei ole, vali oma lapse lähivõte, kärbi teised inimesed välja või kata nende näod nii, et nad poleks tuvastatavad.

Täpsemalt käsitleme lasteaia- ja kooliüritustel pildistamist artiklis „Kaamerate kasutamine – mida iga lapsevanem võiks teada”.

Tehke peres lihtne jagamiskokkulepe

Ahaa, reeglid ei pea olema pikad! Võite koos kokku leppida näiteks nii:

  1. Enne teise inimese pildi jagamist küsime luba.
  2. Piiratud nähtavusega pilte ei saada loata edasi.
  3. Asukohta ei jaga me avalikult reaalajas.
  4. Piinlikke ja haavatavaid hetki internetti ei pane.
  5. Kui keegi soovib oma pildi eemaldamist, võtame seda tõsiselt.

Sama kokkulepet võivad järgida vanemad, lapsed, vanavanemad ja teised lähedased. Nii ei teki olukorda, kus vanem hoiab lapse pilte privaatsena, kuid sugulane avaldab need oma kontol.

Mida teha varem avaldatud piltidega?

Kõike ei pea ühe õhtuga kustutama. Alusta väikesest ülevaatusest:

  • vaata läbi avalikud albumid ja vanad postitused;
  • eemalda mittevajalikud asukoha- ja isikuandmed;
  • muuda sobivate albumite nähtavus piiratumaks;
  • kustuta pildid, mis võivad lapsele ebamugavust tekitada;
  • palu vajadusel ka lähedastel lapse foto eemaldada.

Kui lapse pilt on avaldatud võõral veebilehel või kontol, pöördu esmalt avaldaja või keskkonna haldaja poole ja palu see eemaldada. Tõsise mure või väärkasutuse korral saab nõu küsida veebikonstaablilt, Andmekaitse Inspektsioonilt või lasteabitelefonilt 116 111. Vahetu ohu korral helista 112.

Lapsel peab säilima võimalus oma lugu ise kujundada

Pere mälestusi ei pea hoidma ainult oma peas. Neid saab talletada privaatses digialbumis, fotoraamatus, mälestuskarbis või jagada otse lähedastega.

Kõige olulisem on, et lapse elu ei muutuks avalikuks jutustuseks enne, kui ta saab ise otsustada, millist osa endast maailmaga jagada soovib.

Usaldusväärsed lisamaterjalid

Kuidas see artikkel sündis?

Artikkel on koostatud Lastega.ee lapsevanematele mõeldud praktilise netiohutuse juhendina. Teksti ajakohastamisel kasutati Andmekaitse Inspektsiooni ja projekti Targalt Internetis avalikke materjale. Digikeskkonnad, nende seadistused ja ohud muutuvad, mistõttu tasub aeg-ajalt üle vaadata ka ametlike allikate värskeimad soovitused.

Turvalisust puudutavad jutud