Tehisintellekti abil loodud illustratiivne pilt: Lastega.ee / AnneP.
Uisutama õppides ei pea kohe kiiresti sõitma ega keerulisi pöördeid proovima. Esmalt tasub harjuda uiskude, jää ja tasakaaluga ning õppida, kuidas teiste uisutajate keskel rahulikult liikuda.
Mida enne jääle minekut kontrollida?
- Uisusaabas peab olema paras ja kindlalt kinnitatud, kuid ei tohi jalale haiget teha.
- Lapsel on soovitatav kanda õigesti reguleeritud kiivrit.
- Kindad aitavad hoida käed soojas ja kaitsevad neid kukkumisel.
- Riietus peab võimaldama põlvi ja käsi vabalt liigutada.
- Lahtine sall, pikad paelad ja muud rippuvad detailid tuleb kinnitada.
- Enne jääle astumist vaadake üle konkreetse uisuväljaku reeglid ja liikumissuund.
Millised reeglid aitavad uisuplatsil turvaliselt liikuda?
Rahvarohkel uisuplatsil peab iga uisutaja arvestama teistega. Liigu väljaku määratud suunas, hoia eessõitjaga vahet ning vali selline kiirus, mille juures suudad oma liikumist kontrollida.
Väldi järsku peatumist keset liikumisrada, teiste uisutajate vahelt läbi põikamist ja võidu kihutamist. Kui laps vajab puhkust või abi, liikuge võimaluse korral väljaku serva.
Video: „Reeglid uisuplatsil”. Avaldaja: YouTube’i kanal Uisupark.
Kuidas uisutades kukkumiseks valmistuda?
Kukkumisi ei ole võimalik alati vältida ning neid ei pea häbenema. Algajal aitab madalam ja paindlik kehaasend tasakaalu paremini hoida: põlved on veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ettepoole suunatud ja käed ees-kõrval.
Kukkumist ja püstitõusmist on kõige parem harjutada rahulikus kohas instruktori või uisutamist oskava täiskasvanu juhendamisel. Õige võte võib vähendada vigastuse ohtu, kuid ei taga, et kukkumisel ei saa kunagi haiget.
Video: „Uisuplats: kukkumine”. Avaldaja: YouTube’i kanal Uisupark.
Pärast kukkumist vaata enne püstitõusmist enda ümber. Rahvarohkel jääl tuleb arvestada, et teised uisutajad ei pruugi kohe peatuda. Kui kukkumise järel on tugev valu, pearinglus, peatrauma kahtlus või jäset ei saa tavapäraselt liigutada, lõpeta uisutamine ja pöördu abi saamiseks väljaku töötaja või tervishoiutöötaja poole.
Millest alustada esimest uisutamiskorda?
Esimesed harjutused võivad alata juba väljaspool jääd. Uiskudel saab proovida põlvede kõverdamist, keharaskuse kandmist ühelt jalalt teisele ja tasakaalu hoidmist.
Jääl tasub liikuda sammhaaval:
- Leia põlvi veidi kõverdades stabiilne seisuasend.
- Harjuta väikeste sammudega edasi liikumist.
- Proovi rahulikult kahel uisul libiseda.
- Õpi enne kiiruse suurendamist hoogu vähendama ja peatuma.
- Liigu järgmise harjutuse juurde alles siis, kui eelmine tundub kontrollitav.
Video: „Uisuplats: soovitused”. Avaldaja: YouTube’i kanal Uisupark.
Kuidas last jääl toetada?
Anna lapsele aega jääga harjuda. Esimese korra eesmärk võib olla lihtsalt uiskudel seismine, mõned sammud ja lühike libisemine. Väsides muutub kehaasend jäigemaks ja tasakaalu hoidmine raskemaks, seega tasub teha puhkepause.
Täiskasvanu saab liikuda lapse kõrval, kuid last ei ole hea kätest ülespoole sikutada. Kui laps vajab pidevat tuge või kardab ilma toeta liikuda, võib kõige kindlam järgmine samm olla algajatele mõeldud uisutund.
Lastega.ee-s olid uisuplatsi reegleid, kukkumist ja esimesi harjutusi tutvustavad videod varem avaldatud kolme eraldi lühiartiklina. Lastega.ee koondas videod üheks algaja kasutajateekonnaks ning täiendas artiklit praktiliste ettevalmistus- ja ohutussoovitustega. Videod on avaldanud YouTube’i kanal Uisupark.