Miks me jõule tähistame?
Jõulud on kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse Kristuse sündimist. Piibli Uue Testamendi jõululoos sünnib Jeesus Petlemmas. Tema sünnist saavad teada karjased ning Jeesuse juurde tulevad ka Hommikumaa targad.
Kristlikus traditsioonis ei ole jõulud seega algselt kingituste ega jõuluvana püha. Jõulude keskmes on Jeesuse sünd ning sõnum Jumala armastusest, lootusest ja rahust.
Millal on jõulud?
Jõululaupäev on 24. detsembril ja esimene jõulupüha 25. detsembril. Kristlikus kirikukalendris on 25. detsember Kristuse sündimise püha.
Eestis on paljude perede jaoks kõige olulisem jõuluõhtu 24. detsembril. Siis kaetakse jõululaud, süüdatakse küünlad, jagatakse kingitusi, lauldakse jõululaule või käiakse kirikus. Pere jõulukombed võivad olla väga erinevad.
Kas Jeesus sündis kindlasti 25. detsembril?
Piiblis ei ole öeldud Jeesuse täpset sünnikuupäeva. Seetõttu ei tähenda 25. detsember väidet, et Jeesuse ajalooline sünnikuupäev oleks teada.
Kristlikus kirikus kujunes 25. detsember Jeesuse sünni tähistamise päevaks sajandeid tagasi. Nii on sellest saanud kirikukalendris Kristuse sündimise püha ja läänekristlikus traditsioonis jõulude keskne päev.
Kust tuleb sõna „jõulud”?
Eesti sõna „jõulud” ei ole algselt kristlik sõna. Sellel on vanad germaani ja skandinaavia keeltega seotud juured ning sarnaseid nimetusi kasutatakse tänapäevani näiteks soome keeles joulu ja rootsi keeles jul.
See tuletab meelde, et jõuluaega on mõjutanud eri aegade kombed. Kristlik Jeesuse sünnipüha ning vanemad talvised tavad on sajandite jooksul omavahel põimunud.
Miks on jõulud tänapäeval nii erinevad?
Jõulude tähendus ei ole kõigi perede jaoks ühesugune. Kristlaste jaoks on jõulud eelkõige Jeesuse sünni tähistamise püha. Teistes peredes võivad esiplaanil olla koos veedetud aeg, peretraditsioonid, jõulutoidud, lähedaste meelespidamine, kingitused või talvise pühadeaja kombed.
Ka paljud tuttavad jõulukombed ei pärine ühest ajast ega ühest kohast. Jõulukuusk, jõuluvana, advendikalender ja erinevad jõulutoidud on kujunenud eri traditsioonidest ning jõudnud Eesti jõuludesse eri aegadel.
Kuidas selgitada lapsele, miks jõule tähistatakse?
Lapsele võib kõigepealt anda lihtsa vastuse:
Jõulud on vana kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse sündi. Aja jooksul on jõulude juurde tekkinud palju erinevaid kombeid ning tänapäeval on jõulud paljude perede jaoks ka koosolemise aeg.
Kui laps tahab rohkem teada, saab edasi uurida juba tema enda küsimuse järgi: kes oli Jeesus, miks tuuakse tuppa jõulukuusk, kust tuleb jõuluvana või miks tehakse jõulude ajal kingitusi.
Teeme koos: uurige oma pere jõulukombeid
Jõulude tähendus muutub lapsele arusaadavamaks, kui uurida koos ka oma pere traditsioone. Küsi lapselt ja vanavanematelt:
- Milliseid jõule mäletavad vanaema ja vanaisa oma lapsepõlvest?
- Kas nende kodus käis jõuluvana?
- Millal toodi tuppa jõulukuusk?
- Milliseid jõulutoite valmistati?
- Milliseid jõululaule või salme mäletatakse?
- Milline jõulukomme on meie peres säilinud tänaseni?
Nii saab laps teada, et jõuludel on korraga pikk ajalugu ja iga pere oma lugu.
Korduma kippuvad küsimused jõulude kohta
Mida jõuludega tähistatakse?
Kristlikus traditsioonis tähistatakse jõuludega Jeesuse Kristuse sündi. Tänapäeval on jõulud paljude inimeste jaoks ühtlasi pere ja koosolemise püha.
Millal on jõululaupäev?
Jõululaupäev on igal aastal 24. detsembril. Esimene jõulupüha ehk Kristuse sündimise püha on 25. detsembril.
Kas Jeesus sündis 25. detsembril?
Jeesuse täpne sünnikuupäev ei ole teada. Piiblis seda kuupäeva ei nimetata. 25. detsember on kirikus kujunenud Jeesuse sünni tähistamise päevaks.
Kas jõulud on ainult kristlik püha?
Jõulude ajalooline põhjus kristlikus traditsioonis on Jeesuse sünni tähistamine. Tänapäeval tähistavad jõule ka paljud inimesed, kelle jaoks on need eelkõige pere, traditsioonide ja koosolemise aeg.