Foto looja: AnneP / Lastega.ee
Kuidas lapsed rästikut märkasid?
Kevadine mets ja rabaäär on rästikutele hea paik päikese käes soojenemiseks. Nad võivad lebada liikumatult kuivanud rohu, sambla või oksarao vahel nii hästi peidus, et inimene kõnnib neist sageli lihtsalt mööda.
Seekord märkasid lapsed aga midagi liikuvat. Rästiku pea oli veidi kõrgemal ning tema keel käis kiiresti sisse-välja. Just see väike liikumine reedab madu kõige sagedamini.
Kas rästik nägi lapsi?
Jah, tõenäoliselt küll. Rästikud näevad liikumist üsna hästi, kuid nende jaoks on veel olulisem lõhnade ja õhuosakeste tunnetamine.
Kui rästik ajab keelt sisse-välja, kogub ta sellega õhust infot. Keelega kogutud lõhnaosakesed viiakse suu sees olevasse Jacobsoni elundisse, mis aitab mõista:
- kes liigub läheduses
- kas tegemist võib olla ohuga
- millises suunas midagi liigub
- kas läheduses võib olla saakloom
Seega ei olnud rästik lihtsalt „uudishimulik“, vaid kogus aktiivselt infot ümbritseva kohta.
Miks rästik pead tõstis?
Rästik võib pead tõsta mitmel põhjusel. Kõige sagedamini tähendab see tähelepanelikku ümbruse jälgimist.
Kui inimene jääb piisavalt kaugele ega tee järske liigutusi, eelistab rästik enamasti paigale jääda või aeglaselt eemalduda.
Rästik ei taha inimesega kohtuda ega ründa niisama. Salvamine toimub tavaliselt ainult siis, kui:
- maole peale astutakse
- teda puudutatakse või püütakse
- ta tunneb end lõksus olevat
- inimene satub liiga lähedale
Miks rästik oli nii peenike ja pikk?
Kevadel võivad rästikud pärast talveund tunduda üsna kõhnad ja pikad. Kui madu ei ole keras, vaid liigub sirgelt läbi rohu, võib tema tegelikku pikkust olla väga raske hinnata.
Lisaks jääb osa kehast sageli sambla või kuiva rohu alla peitu. Just sellepärast tunduvad looduses nähtud maod sageli palju pikemad kui nad tegelikult on.
Eestis on harilik rästik tavaliselt:
- umbes 50–80 cm pikk
- emased sageli jämedamad ja suuremad
- isased peenemad ja saledamad
Miks rästikut on looduses raske märgata?
Rästiku muster töötab looduses suurepärase peiduvärvusena. Siksakiline seljamuster sulandub kuivanud rohu, sambla ja okste vahele nii hästi, et madu võib olla nähtaval, kuid inimene ei pane teda ikkagi tähele.
See ongi üks põhjus, miks metsas ja rabas tasub liikuda rahulikult ning vaadata aeg-ajalt enda ette maha.
Mida teha, kui märkad rästikut?
- Peatu rahulikult
- Ära mine lähemale
- Ära torgi madu oksaga
- Anna talle võimalus eemalduda
- Vaata ja uudista eemalt
Enamasti roomab rästik mõne aja pärast ise minema või jääb rahulikult paigale.
Korduma kippuvad küsimused
Kas rästik kuuleb inimest?
Rästikul pole väliskõrvu nagu inimestel, kuid ta tunnetab maapinna värinaid väga hästi. Seetõttu märkab ta lähenejat sageli juba enne, kui inimene madu näeb.
Miks rästik keelt liigutab?
Keel aitab koguda õhust lõhnaosakesi. Nii saab rästik infot ümbritseva kohta.
Kas rästik ründab inimest?
Üldiselt mitte. Rästik eelistab peitu pugeda või eemalduda. Hammustus toimub tavaliselt ainult enesekaitseks.
Kas lapsed võivad rästikut looduses vaadata?
Jah, kuid alati turvalisest kaugusest ja ilma madu häirimata. Selline kohtumine võib olla väga põnev loodushariduslik kogemus.
Miks rästikut nii raske märgata on?
Rästiku muster ja värvus sulanduvad looduses väga hästi ümbrusega kokku.
Allikas
Artikkel põhineb pere looduskogemusel Rabivere rabas ning hariliku rästiku üldistel loodushariduslikel teadmistel. Rästiku bioloogia ja käitumise kirjeldamisel on kasutatud kontrollitud loodushariduslikke allikaid ja teaduslikke kokkuvõtteid.
Miks sellised kohtumised looduses meelde jäävad?
Kui laps märkab metsas või rabas looma enne täiskasvanut, tekib korraga palju küsimusi ja elevust. Just sellised hetked õpetavad loodust märkama palju paremini kui valmis vastused raamatus.
Rästikuga kohtumine võib alguses tunduda hirmutav, kuid rahulikult eemalt jälgides muutub see hoopis põnevaks avastuseks. Laps näeb, kuidas loom liigub, reageerib ümbrusele ja püüab samuti aru saada, kes talle otsa vaatab.
Sellised ühised avastused aitavad lastel õppida loodust austama, mitte kartma.