Kas rästik on ohtlik? Matkal avastatud madu juhatas põnevasse rästikute maailma

Matkarajal võib vahel juhtuda midagi täiesti ootamatut. Meie peatusime korraks, sest tee servas lebas liikumatult üks rästik. Lapsed märkasid esimesena tema siksakilist seljamustrit ja kohe tekkis küsimuste laviin: kas ta magab, kas ta on mürgine ja miks ta üldse siia tuli?

Sellest ühest kohtumisest kasvas välja terve avastusretk rästikute maailma. Kuidas rästikud sünnivad? Miks isased omavahel võitlevad? Kuidas nad ümbrust tajuvad ja millal võivad nad salvata? Rästikud on palju põnevamad loomad, kui esmapilgul paistab.

matkavad lapsed märkavad metsaraja servas rahulikult lebavat rästikut

Matkavad lapsed märkavad metsatee servas rahulikult lebavat rästikutFoto looja: AnneP / Lastega.ee

Kes on rästik?

Harilik rästik ehk lihtsalt rästik on Eesti ainus looduslik mürkmadu. Ta kuulub rästiklaste sugukonda ning on Eestis III kaitsekategooria all olev liik.

Rästik ei ründa inimest niisama. Enamasti tahab ta rahulikult eemalduda või jääb lootma, et teda ei märgata.

Kuidas rästikud sünnivad?

Rästik on eluspoegija. See tähendab, et pojad arenevad emaslooma kehas ning sünnivad juba väikeste madudena.

  • Rästikupojad sünnivad tavaliselt juuli lõpust septembri alguseni.
  • Ühes pesakonnas võib olla keskmiselt 8–12 poega.
  • Pojad saavad kohe iseseisvalt hakkama.
  • Ka väikesed rästikud võivad olla mürgised.

Esimestel päevadel hoiavad pojad sageli sündimiskoha lähedusse, kuid hiljem roomavad laiali.

Miks isased rästikud võitlevad?

Kevadel võib metsas või heinamaal näha kummalist vaatepilti: kaks rästikut tõusevad keha esiosaga püsti ja justkui tantsivad teineteise ümber.

Tegelikult on see isaste võitlus. Nad püüavad selgitada välja, kumb on tugevam ja saab õiguse emasloomale läheneda.

Need võitlused näevad dramaatilised välja, kuid tavaliselt ei hammusta nad teineteist.

Kuidas teha vahet emasel ja isasel rästikul?

Kogenud loodushuviline märkab mõningaid erinevusi.

  • Isased on sageli hallikamad või hõbedasema tooniga.
  • Emased on enamasti pruunikamad.
  • Emased võivad olla suuremad ja jämedama kehaga.
  • Mõlemal võib olla seljal siksakiline muster.

Mõni rästik võib olla ka peaaegu täiesti must.

Kuidas rästikud üksteist leiavad?

Rästikud tajuvad maailma hoopis teisiti kui inimesed. Neil on väga oluline roll lõhnadel ja õhus leiduvatel osakestel.

Selleks kasutavad nad oma keelt. Kui rästik keelt kiiresti suust sisse-välja liigutab, kogub ta õhust infot. Seejärel liiguvad lõhnaosakesed erilisse haistmiselundisse.

Nii leiavad nad saaki, tajuvad ohtu ja otsivad paarilist.

Kas rästik näeb hästi?

Rästiku nägemine ei ole väga terav nagu inimesel, kuid ta märkab hästi liikumist.

  • Ta tajub vibratsiooni maapinna kaudu.
  • Liikuvad objektid tõmbavad tähelepanu.
  • Lõhnad ja keelega „maitsmine“ on väga olulised.

Seetõttu võib rahulikult seisev inimene jääda talle vähem huvitavaks kui kiiresti liikuv loom.

Kas rästik on mürgine?

Jah, rästik on mürgine madu. Tema mürk aitab saaki püüda ja kaitsta ennast ohu eest.

Rästik ei ründa inimest niisama, kuid hammustus võib olla ohtlik, eriti lapsele, allergilisele inimesele või siis, kui salvata saadakse pea või kaela piirkonda.

Enamasti salvab rästik ainult siis, kui ta tunneb ennast ohustatuna:

  • kui talle peale astutakse
  • kui teda püütakse puudutada
  • kui ta ei pääse põgenema

Rästikuhammustuse korral tuleb jääda rahulikuks, vältida liigset liikumist ja kutsuda abi numbril 112.

Kuidas rästik elab?

Rästik armastab kohti, kus on võimalik nii päikese käes soojeneda kui kiiresti varju pugeda.

  • metsaservad
  • raiesmikud
  • heinamaad
  • sood
  • järvede ja jõgede kaldad
  • sammaldunud või kivised alad
  • aiad ja kultuurmaastikud

Kevadel tulevad rästikud talvitumispaikadest välja päikest võtma. Sügisel otsivad nad jälle koha, kus talv üle elada.

Miks rästik kestub?

Nagu kõik maod, kasvab ka rästik vana naha seest välja. Seda nimetatakse kestumiseks.

Enne kestumist võib madu tunduda tuhmima värviga ja tema silmad võivad paista hägused. Pärast vana naha eemaldamist on rästiku muster jälle selge ja värvid kirkamad.

Kes on rästiku vaenlased?

Kuigi rästik on mürgine, on tal looduses ka vaenlasi.

  • rebased
  • siilid
  • mägrad
  • toonekured
  • röövlinnud
  • metssead

Suurimaks ohuks on siiski sageli inimene ja elupaikade kadumine.

Mida teha, kui matkal märkad rästikut?

  • Peatu rahulikult.
  • Ära mine liiga lähedale.
  • Ära püüa madu puudutada.
  • Lase tal ise eemalduda.
  • Vaadelge teda koos lastega turvalisest kaugusest.

Just nii sünnivadki kõige vahvamad looduse avastamise hetked. Üks hetk metsarajal võib viia terve uue teadmiste maailmani.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik rästikud on siksakilise mustriga?

Enamikul rästikutel on seljal siksakiline muster, kuid mõni võib olla ka peaaegu täiesti must.

Kas rästik ründab inimest?

Ei. Rästik püüab tavaliselt inimest vältida ja salvab ainult siis, kui tunneb ennast ohustatuna.

Kas rästikupojad on mürgised?

Jah, ka noored rästikud on mürgised juba sünnist alates.

Mida teha, kui näeme rästikut matkal?

Kõige parem on jääda rahulikuks, hoida vahet ja lasta maol ise eemalduda.

Millal võib rästikuid kõige rohkem näha?

Kõige sagedamini kohtab neid kevadel ja suve alguses, kui nad käivad päikese käes sooja kogumas.

Allikas

Artikkel põhineb üldistel loodushariduslikel teadmistel, pere looduskogemusel matkarajal ning avalikel loodusallikatel hariliku rästiku kohta.

Miks rästikud lastele nii põnevaks muutuvad?

Maod tekitavad lastes sageli korraga nii elevust kui ettevaatlikkust. Just seepärast on rästik suurepärane loom, kelle abil õppida loodust märkama ja rahulikult vaatlema.

Kui laps näeb metsas päris rästikut, jääb see hetk tavaliselt kauaks meelde. Sellest võib alguse saada huvi loomade, metsade ja looduse toimimise vastu.

Selline kohtumine annab hea võimaluse rääkida:

  • looduses turvaliselt liikumisest
  • metsloomade austamisest
  • mürgistest ja mittemürgistest loomadest
  • sellest, miks iga loom on looduses vajalik

Järgmisel matkal proovige koos lastega märgata mitte ainult suuri loomi, vaid ka väikseid jälgi, roomamisradu, linnuhääli ja päikeselaike sammaldunud metsapinnal. Vahel algab suur avastus just ühest vaikivast hetkest metsatee servas.