AI-illustratsiooni looja: AnneP / Lastega.ee
Millal kevad algab?
Kevade algus sõltub sellest, kas vaatame kalendrit, Maa liikumist ümber Päikese, õhutemperatuuri või looduses toimuvaid muutusi. Seetõttu võib kevade alguse kohta anda mitu õiget vastust.
- Meteoroloogiline kevad algab 1. märtsil.
- Astronoomiline kevad algab põhjapoolkeral kevadisel pööripäeval, tavaliselt 20. märtsil.
- Klimaatiline kevad saabub siis, kui ilm on püsivalt soojenenud ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb kevadele iseloomulikule tasemele.
- Kevad looduses avaldub pungade puhkemise, taimede tärkamise, rändlindude saabumise ja loomade aktiivsemaks muutumise kaudu.
Need kevaded ei pea algama samal päeval. Ühel aastal võib lumi sulada juba veebruaris, teisel püsib talvine ilm veel märtsi lõpus.
Mis on meteoroloogiline kevad?
Meteoroloogiline kevad on ilmateadlaste kokkuleppeline aastaaeg. See algab alati 1. märtsil ja kestab mai lõpuni. Kindlad kuupäevad aitavad võrrelda eri aastate temperatuure, sademeid ja teisi ilmaandmeid.
Looduses ei pruugi aga 1. märtsil veel kevadet märgata – mõnel aastal on maa lumine ja õues paukub pakane.
Millal algab astronoomiline kevad?
Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval ehk kevadisel võrdpäevsusel. See toimub põhjapoolkeral tavaliselt 20. märtsil, kuid täpne kuupäev ja kellaaeg võivad aastati veidi muutuda.
Kevadise pööripäeva ajal valgustab Päike põhja- ja lõunapoolkera peaaegu võrdselt. Päev ja öö on siis ligikaudu ühepikkused ning pärast seda muutuvad põhjapoolkeral päevad öödest pikemaks.
Vaata, millal on kevadine pööripäev ja miks päevad muutuvad pikemaks →
Mis on klimaatiline kevad?
Klimaatiline ehk ilmastiku järgi saabuv kevad ei alga kindlal kuupäeval. Selle algust hinnatakse õhutemperatuuri ja ilma püsiva muutumise järgi.
Eestis eristatakse sageli ka varakevadet. Varakevad algab pärast lumikatte sulamist, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 0 °C. Klimaatiline kevad seostub ajaga, mil ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle 5 °C ja taimede kasv muutub märgatavaks.
Kevad jõuab Eesti eri piirkondadesse erineval ajal. Lõuna-Eestis ja sisemaal võib soojenemine kulgeda teisiti kui saartel ning rannikul, kus meri mõjutab õhutemperatuuri.
Kuidas loodus kevadel muutub?
Loodus ei muutu ühe ööga. Kevade saabumist näitavad paljud väikesed märgid, mida saab märgata kodu lähedal, pargis või metsarajal.
- päevavalgust jätkub järjest kauemaks;
- lumi sulab ja maapind hakkab soojenema;
- puude ja põõsaste pungad paisuvad;
- ilmuvad esimesed kevadlilled ja rohelised võrsed;
- linnulaul muutub valjemaks ning mitmekesisemaks;
- saabuvad rändlinnud;
- putukad ja teised väikesed loomad muutuvad nähtavamaks;
- veekogudel hakkab jää sulama.
Kõik kevademärgid ei ilmu korraga. Päikeselises ja tuulevarjulises kohas võib taim õitseda varem kui varjulises metsaaluses.
Kuidas kevadet lastega märgata?
Kevade jälgimiseks pole vaja kaugele sõita. Valige üks tuttav puu, põõsas või väike looduse vaatluskoht ning külastage seda regulaarselt.
Jälgige ühe puu ärkamist
Vaadake kord nädalas, kuidas pungad paisuvad, avanevad ja lehtedeks kasvavad. Samast kohast tehtud fotodest valmib kevade lõpuks vahva muutumislugu.
Pidage kevademärkide nimekirja
Pange kirja esimene nähtud liblikas, kuuldud lõoke, õitsev sinilill või päev, mil õues sai olla ilma talvejopeta. Väiksem laps võib tähelepanekud üles joonistada.
Kuulake ühe minuti jooksul
Seiske vaikselt ja kuulake ühe minuti jooksul ümbritsevaid helisid. Seejärel nimetage kordamööda kõik, mida kuulsite: linnud, tuul, sulav vesi või sammud märjal teel.
Otsige kevade värve
Leidke loodusest midagi rohelist, kollast, valget ja pruuni. Midagi ei pea kaasa korjama – leidudest võib teha fotosid või joonistada need pärast kodus üles.
Mõõtke päeva pikenemist
Vaadake mitmel järjestikusel nädalal samal kellaajal, kas õues on veel valge. Nii muutub päeva pikenemine lapse jaoks nähtavaks ja arusaadavaks.
Mida laps kevadet jälgides avastab?
Kevad annab võimaluse märgata, et looduse muutused on omavahel seotud. Rohkem päevavalgust ja soojem ilm mõjutavad taimi, putukaid, linde ning teisi loomi.
Laps ei pea kõiki mõisteid meelde jätma. Kõige väärtuslikum on võimalus vaadata, võrrelda, küsida ja oma tähelepanekuid jagada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kevad algab 1. märtsil või pööripäeval?
Mõlemad vastused võivad olla õiged. Meteoroloogiline kevad algab 1. märtsil, astronoomiline kevad aga kevadisel pööripäeval.
Millal algab astronoomiline kevad?
Astronoomiline kevad algab põhjapoolkeral kevadisel pööripäeval, tavaliselt 20. märtsil. Täpne kuupäev ja kellaaeg võivad aastati veidi muutuda.
Millal algab klimaatiline kevad?
Klimaatilisel kevadel pole kindlat kuupäeva. Selle saabumist hinnatakse püsiva soojenemise ja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri järgi.
Kas pööripäeval on päev ja öö täpselt ühepikkused?
Neid kirjeldatakse ligikaudu ühepikkustena. Tegelik mõõdetud päeva pikkus sõltub muu hulgas asukohast, Päikese näiva ketta mõõtmisest ja valguse murdumisest atmosfääris.
Millised on esimesed kevademärgid?
Esimeste märkide hulka võivad kuuluda lume sulamine, pungade paisumine, kevadlillede tärkamine, linnulaulu elavnemine ja rändlindude saabumine.
Avastage kevadet edasi
Kevade rubriigist leiad looduse jälgimise, liikumise, mängude ja meisterdamise ideid eri vanuses lastele.