Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud:
- muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril
- Tuhandeid aastaid on põhja euroopa rahvad jõulude ajal tähistanud talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana.(2)
- Sõna "jõulud" on vanaskandinaavia päritoluga ja sel ei ole midagi ühist kristlusega. (2)
- kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril.
Jõuluaja tähtpäevad on:
toomapäev (21. detsember)
- Toomapäev tähistab eesti rahvakalendris jõuluaja algust.
- Toad puhtaks, kuusk tuppa, piparkoogid ja verivorstid ahju – nii see pühademeeleolu tekib.
jõululaupäev (24. detsember)
jõulupühad (25.– 27. detsember)
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
- 25 detsember - Kristuse sündimise püha
- 26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
- 27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
tabanipäev (26. detsember)
vana-aasta (31. detsember)
- Eestis tähistatakse aastavahetust e. nääre alates 16. sajandist.
- Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
- Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.
uusaasta (1. jaanuar)
kolmekuningapäev (6. jaanuar)
- Keskaegsetes linnades kestsid jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani.
- Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.
Algallikad:
- Vikipeedia, jõulud, Kristlikud jõulud
- BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
