Vaata videost: mida noored mängudes teevad?
Diana Poudeli videoloeng aitab lapsevanemal piiluda noorte digimaailma. Mängudele pühendatud osas räägitakse muu hulgas Robloxist, Minecraftist, Fortnite’ist ja GTA-st, PEGI vanusemärgistusest, mängusisestest ostudest, pettustest ning võõrastega suhtlemisest.
Mängude osa asub videos ajavahemikus 03:53–16:47.
Mida arvutimängud lapsele annavad?
Arvutimäng ei ole lapse jaoks tingimata lihtsalt ajaviide. Sobiv mäng võib pakkuda võimalust lahendada probleeme, kavandada tegevusi, katsetada erinevaid lahendusi ja teha teiste mängijatega koostööd.
Mängimine võib toetada näiteks:
- loogilist ja põhjus-tagajärg seostel põhinevat mõtlemist;
- probleemide lahendamise ja otsustamise oskust;
- ruumitaju ja orienteerumist;
- digivahendite kasutamise oskust;
- meeskonnatööd ja suhtlemist;
- loovust, näiteks oma maailma, tegelaste või mänguloo loomisel;
- võõrkeele õppimist, kui mängu juhised ja suhtlus on teises keeles.
Mängu väärtus sõltub mängu sisust, lapse vanusest ja sellest, kuidas mängimine sobitub ülejäänud päeva sisse.
Kontrolli mängu PEGI märgistust
Enne mängu ostmist või allalaadimist tasub vaadata selle PEGI vanusemärgistust. Märgised 3, 7, 12, 16 ja 18 näitavad, millisele vanusele on mängu sisu sobiv.
PEGI number ei näita mängu raskusastet. Näiteks PEGI 12 ei tähenda, et noorem laps ei oskaks mängu mängida, vaid et mäng võib sisaldada alla 12-aastasele sobimatut sisu.
Vanusemärgise kõrval võivad olla sisumärgid, mis hoiatavad näiteks vägivalla, hirmutava sisu, ropu keele, hasartmängulaadsete elementide või mängusiseste ostude eest.
Vaata PEGI vanuse- ja sisumärgiste selgitusi →
Mängusisesed ostud kasutavad päris raha
Paljud mängud on tasuta allalaaditavad, kuid pakuvad mängu sees tasulisi lisasid. Osta võib näiteks virtuaalraha, tegelase riideid, uusi võimeid, mänguala laiendusi või kiiremat edasiliikumist.
Laps ei pruugi alati tajuda, et Robuxid, V-Bucks või muu virtuaalraha tähendavad päris raha kulutamist. Eriti lihtne on ost teha siis, kui pangakaardi andmed on seadmesse salvestatud.
Enne mängimist leppige kokku:
- kas laps võib mängus üldse oste teha;
- kui suur võib olla mängudele kulutatav summa;
- et iga ost vajab lapsevanema kinnitust;
- et mängukonto parooli ja makseandmeid ei jagata teistega;
- et tasuta virtuaalraha lubavaid linke ei avata.
Võimaluse korral lülita seadmes või mängukontol sisse ostude vanemlik kinnitamine ja eemalda lapse kontolt salvestatud pangakaart.
Kellega laps mängus suhtleb?
Paljud mängud on ühtlasi suhtluskeskkonnad. Laps võib vestelda sõprade, klassikaaslaste ja täiesti tundmatute mängijatega. Ühine mäng võib luua toreda sõpruskonna, kuid ekraani taga oleva inimese tegelikku isikut ei saa alati kontrollida.
Lapsega tasub kokku leppida, et mängus ei jagata:
- täisnime, kodust aadressi ega telefoninumbrit;
- kooli, trenni või igapäevaste liikumiste andmeid;
- konto paroole ega kinnituskoodi;
- enda või pereliikmete fotosid;
- makseandmeid;
- infot selle kohta, millal laps on üksi kodus.
Selgita lapsele, kuidas ebameeldiv mängija blokeerida ja mängu haldajale teatada. Laps peaks teadma, et ähvardusest, kiusamisest, seksuaalsest jutust või kohtumiskutsest võib alati täiskasvanule rääkida – ka siis, kui ta ise enne mõnda kokkulepet rikkus.
Millal hakkab mängimine igapäevaelu segama?
Pikk mänguaeg ei tähenda automaatselt mängusõltuvust. Mõnel päeval võib laps uut mängu või sõpradega ühist mängu eriti innukalt mängida. Tähelepanu vajab olukord, kus laps kaotab järk-järgult kontrolli mängimise üle ja muud tähtsad tegevused jäävad pidevalt kõrvale.
Vaata tervikpilti. Muretsemiseks võib olla põhjust, kui:
- mängimine lükkab korduvalt uneaega edasi;
- õppimine, liikumine ja varasemad huvialad jäävad kõrvale;
- laps loobub mängimise nimel sõprade või perega koos olemisest;
- mängu lõpetamine põhjustab väga tugevaid ja korduvaid konflikte;
- laps varjab mänguaega või mängudele kulutatud raha;
- mängimist jätkatakse hoolimata sellest, et see põhjustab lapsele selget kahju.
Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb mänguhäiret olukorrana, kus inimene ei suuda mängimist piisavalt kontrollida, annab sellele teiste tegevuste ees üha suurema tähtsuse ja jätkab hoolimata kahjust. See puudutab vaid väikest osa mängijatest ning diagnoosi saab panna spetsialist.
Millised perekokkulepped aitavad?
Kõige paremini toimivad reeglid, mille mõttest laps aru saab ja mille koostamisel on ta saanud kaasa rääkida. Kokkulepped tasub teha rahulikul ajal, mitte keset pooleliolevat mängu.
- Lepi kokku mängimise aeg. Arvestage koolipäeva, une, liikumise ja muude kohustustega.
- Anna lõpetamisest varem märku. Näiteks: „Sul on veel kümme minutit – lõpeta praegune mänguvoor ära.”
- Ostud tehakse ainult koos täiskasvanuga. See kehtib ka väikeste virtuaalraha ostude kohta.
- Vaadake koos üle suhtlusreeglid. Laps teab, mida ta võib jagada ning kuidas mängijat blokeerida või temast teatada.
- Valige ekraanivälised tegevused. Päeva sisse võiks mahtuda liikumist, puhkust ja perega koos olemist.
Vajaduse korral saab seadmes või mängukontol kasutada vanemliku järelevalve võimalusi. Nendega saab piirata mänguaega, oste, võõraste sõbrakutseid ja lapsega suhtlemist.
Proovige 15-minutilist mänguvahetust
Palu lapsel valida üks oma lemmikmäng ja olla 15 minutit sinu õpetaja. Laps näitab, mida mängus tehakse, kuidas võidetakse, kellega suheldakse ning mida saab raha eest osta.
Seejärel vahetage rollid: sina valid ühe ekraanivälise minimängu – näiteks kaardimängu, paberil aardejahi või naljaka täpsusviske – ja õpetad seda lapsele. Ahaa, nii ei muutu mänguteema ülekuulamiseks, vaid päriselt koos veedetud ajaks!
Kui mängimine tekitab muret
Alusta rahulikust vestlusest. Küsi, mis lapsele mängu juures meeldib, kellega ta mängib, millal on kõige raskem lõpetada ja kas mängus on midagi ebameeldivat juhtunud.
Kui mängimine kahjustab pikema aja jooksul lapse und, õppimist, suhteid või tervist ning pere kokkulepped ei aita, tasub nõu pidada perearsti, koolipsühholoogi või vaimse tervise spetsialistiga.
Laps ja lapsevanem saavad nõu küsida ka Lasteabist telefonil 116 111 või veebilehel www.lasteabi.ee.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua võib laps päevas arvutimänge mängida?
Kõigile lastele sobivat üht kindlat minutite arvu ei ole. Arvestada tuleb lapse vanuse, une, õppimise, liikumise ja muude tegevustega. Oluline on, et mängimine ei tõrjuks järjepidevalt kõrvale lapse põhivajadusi.
Kas rohke mängimine tähendab sõltuvust?
Ei. Vaadata tuleb seda, kas laps suudab mängimist lõpetada ning kas uni, õppimine, suhted ja muud tegevused jäävad mängimise tõttu pikema aja jooksul kõrvale.
Kas laps võib mängus väikeseid oste teha?
Ostude reeglid otsustab pere, kuid iga ost peaks vajama täiskasvanu kinnitust. Pangakaardi andmeid ei tasu lapse mängukontole püsivalt salvestada.
Kas internetis tekkinud mängusõber võib olla päris sõber?
Jah, mängudes võivad tekkida päris sõprussuhted. Samas ei saa laps alati kontrollida, kes teisel pool ekraani tegelikult on. Seetõttu ei jagata isikuandmeid, fotosid ega asukohainfot ning päriselus kohtumine toimub ainult lapsevanema teadmisel.
Allikad ja lisalugemine
Kuidas see artikkel sündis?
Artikkel on koostatud Lastega.ee lapsevanematele vestluse alustamiseks lapse digielu teemadel. Artiklis on manustatud Diana Poudeli ametlikul YouTube’i kanalil avaldatud videoloeng „Noored internetis: mängud, suhtlus, info tarbimine ja sisuloome”. Video õigused kuuluvad selle autorile.
Video juurde lisatud Lastega.ee tekst on iseseisev praktiline juhend. Selle koostamisel kasutati ka projekti Targalt Internetis avalikke lapsevanematele mõeldud materjale. Digikeskkonnad ja nende võimalused muutuvad kiiresti, mistõttu tasub rakenduste seadeid ning ametlikke soovitusi regulaarselt kontrollida.
