Millal on laps isiklikuks nutiseadmeks valmis?

Tehisintellekti abil loodud illustratiivne pilt: Lastega.ee / AnneP.

Kas lapse esimese nutiseadme jaoks on olemas õige vanus?

Uuringud ei anna ühte kindlat vanust, millal kõik lapsed oleksid isiklikuks nutitelefoniks valmis. Sama vanad lapsed võivad olla väga erineva enesekontrolli, digioskuste ja suhtlemiskogemusega.

Enne otsustamist küsi, milleks laps seadet tegelikult vajab:

• kas laps peab saama pärast kooli vanemaga ühendust võtta;
• kas ta liigub iseseisvalt kooli, trenni või huviringi;
• kas seadet on vaja õppimiseks;
• kas piisaks tavalisest nuputelefonist või nutikellast;
• või soovib laps nutitelefoni peamiselt sellepärast, et sõpradel on see olemas.

Kui praktilist vajadust veel pole, ei pea isikliku seadme ostmisega kiirustama. Digioskusi saab õppida ka pere ühises seadmes ja koos täiskasvanuga.

Kuidas märgata, et laps võib olla valmis?

Laps võib olla isikliku nutiseadme kasutamiseks valmis, kui ta:

• peab enamasti kinni pere igapäevastest kokkulepetest;
• oskab seadme eest hoolitseda ega jäta seda pidevalt maha;
• julgeb täiskasvanule rääkida ebameeldivast sõnumist või veebis nähtust;
• mõistab, et paroole, aadressi, asukohta ja muid isiklikke andmeid ei jagata;
• suudab seadme kokkulepitud ajal käest panna;
• teab, et rakendusi, oste ja uusi kontosid ei looda ilma vanemaga kokku leppimata;
• oskab teiste inimeste pilte ja sõnumeid austusega käsitleda.

Laps ei pea kõike enne seadme saamist täiuslikult oskama. Oluline on, et ta oleks valmis reegleid õppima ja abi küsima.

Milline võiks olla lapse esimene seade?

Esimene seade ei pea tingimata olema kõigi võimalustega nutitelefon. Valik sõltub sellest, milleks laps seadet vajab.

• Nuputelefon sobib helistamiseks ja sõnumite saatmiseks ning aitab vältida liigseid rakendusi.
• Nutikell võib sobida nooremale lapsele, kui peamine eesmärk on vanemaga ühenduse hoidmine.
• Pere ühine tahvelarvuti võimaldab õppida rakendusi ja internetti kasutama täiskasvanu läheduses.
• Piiratud seadistustega nutitelefon võib sobida lapsele, kes vajab kooli- ja suhtlusrakendusi ning oskab kokkuleppeid järgida.

Seadme valimisel vaata lisaks hinnale, kas sellel saab hallata rakenduste paigaldamist, oste, kontakte, asukohateenuseid, privaatsust ja kasutusaega.

Leppige reeglid kokku enne seadme üleandmist

Ahaa, kõige lihtsam on teha kokkulepped enne seda, kui uus seade lapse kätte jõuab. Nii ei tundu piirangud hiljem ootamatu karistusena.

Leppige koos kokku:

• millal ja kus võib seadet kasutada;
• millised ajad ja kohad on ekraanivabad;
• kas telefon jääb ööseks magamistoast välja;
• kes võib rakendusi paigaldada ja oste kinnitada;
• kellega võib laps veebis suhelda;
• millist infot, pilte ja videoid ei jagata;
• mida teha, kui võõras saadab sõnumi või küsib pilti;
• kellele laps räägib, kui midagi läheb valesti;
• mis juhtub siis, kui seade kaob või saab kahjustada.

Seadista uus nutiseade koos lapsega

Ära anna lapsele kinnist karpi ja ülesannet kõigega ise hakkama saada. Võtke seadistamine ette ühise tegevusena.

1. Paigaldage süsteemi- ja turvauuendused.
2. Looge lapsele tema vanusele sobiv kasutajakonto.
3. Seadistage ekraanilukk ja tugev parool või pääsukood.
4. Vaadake üle asukoha, kaamera ja mikrofoni kasutamise õigused.
5. Lülitage rakendusesisesed ostud välja või seadistage need vanema kinnitust nõudma.
6. Paigaldage alguses ainult vajalikud rakendused.
7. Kontrollige, kes saab lapsele helistada, sõnumeid saata või teda gruppidesse lisada.
8. Leppige kokku, milliseid seadme kasutusandmeid vanem näeb ja miks.

Vanemlik kontroll võib aidata lapse esimesi digikogemusi turvalisemaks muuta, kuid ükski rakendus ei asenda lapsega rääkimist ja usalduslikku suhet.

Kas ekraaniaeg on kõige tähtsam näitaja?

Kasutusaja kõrval tasub märgata ka seda, mida laps seadmes teeb, kellega ta suhtleb ja mis jääb seadme tõttu tegemata.

Küsi endalt:

• kas laps magab piisavalt;
• kas tal jääb aega liikumiseks ja õues olemiseks;
• kas ta mängib, loeb ja tegeleb oma huvialadega;
• kas ta suhtleb pere ja sõpradega ka ilma ekraanita;
• kas kasutatav sisu sobib tema vanusele;
• kas seade aitab õppida ja suhelda või tekitab pidevalt pingeid.

Nutiseade ei pea olema ainult halb ega ainult kasulik. Videokõne vanavanemaga, koos vaadatud loodusvideo või loominguline rakendus erinevad sisult lõputust automaatselt jätkuvate videote vaatamisest.

Kaitse und, liikumist ja ühiseid hetki

Ekraanikasutus ei tohiks tõrjuda välja lapse arenguks vajalikke tegevusi. Pere võib kokku leppida näiteks järgmised ekraanivabad hetked:

• söögilauas;
• koduste ülesannete tegemise ajal, kui seadet pole õppimiseks vaja;
• pere ühise mängu või vestluse ajal;
• õues liikudes ja tänavat ületades;
• vähemalt tund enne magamaminekut;
• öösel lapse magamistoas.

Neid kokkuleppeid on lapsel lihtsam järgida, kui ka täiskasvanud panevad samadel hetkedel oma telefoni kõrvale.

Vanema eeskuju loeb

Laps märkab, kuidas täiskasvanu telefoni kasutab. Kui vanem kontrollib söögilauas pidevalt sõnumeid või katkestab vestluse iga märguande peale, õpib laps, et telefon on inimesest tähtsam.

Proovige kogu perega:

• panna telefonid söögi ajaks ühte kindlasse kohta;
• lülitada mittevajalikud märguanded välja;
• korraldada õhtul üks ekraanivaba tegevus;
• vaadata mõnikord lapse lemmikrakendust või mängu koos;
• rääkida ka enda veebis tehtud vigadest ja õppetundidest.

Märgid, et seadmekasutus vajab ülevaatamist

Kokkulepped tasub uuesti üle vaadata, kui laps:

• ei suuda seadet ka pärast korduvat kokkulepet käest panna;
• magab vähem või kasutab seadet salaja öösel;
• loobub liikumisest, sõpradest või varasematest huvialadest;
• muutub seadme kasutamise lõpetamisel korduvalt väga ärritunuks;
• varjab kontosid, sõnumeid või veebis toimuvat;
• kulutab raha ilma loata;
• satub korduvalt kokku hirmutava, vägivaldse või seksuaalse sisuga;
• kogeb küberkiusamist, ähvardamist või võõra inimese survet.

Üks keeruline õhtu ei tähenda veel sõltuvust. Vaata pikemaajalist muutust lapse unes, meeleolus, suhetes ja igapäevastes tegevustes. Kui probleem püsib või mõjutab lapse heaolu, pea nõu perearsti, vaimse tervise spetsialisti või muu sobiva asjatundjaga.

Mida teha, kui laps ütleb: „Kõigil teistel on telefon!”?

Ära halvusta teisi lapsi ega nende vanemaid. Selgita rahulikult, et peredel on erinevad vajadused ja kokkulepped.

Võid vastata näiteks nii:

„Ma saan aru, et sa tahad oma telefoni. Meie otsustame selle järgi, milleks sul seda vaja on ja millal oled valmis seda turvaliselt kasutama. Vaatame koos, mida sul oleks praegu kõige rohkem vaja.”

Kui laps vajab ühenduse pidamiseks seadet, kuid nutitelefon tundub veel liiga suur samm, võib vahepealseks lahenduseks olla nuputelefon või piiratud võimalustega nutikell.

Kontrollküsimused enne esimese seadme ostmist

• Mis praktilist vajadust seade lahendab?
• Kas lihtsamast seadmest piisaks?
• Kas laps oskab abi küsida?
• Kas meil on pere ühised kasutusreeglid?
• Kas vanemal on aega lapse esimesi digikogemusi toetada?
• Kas seadme privaatsus, ostud ja rakendused on seadistatud?
• Kas oleme kokku leppinud, kus seade öösel asub?
• Kas laps teab, mida teha ebameeldiva sõnumi, pildi või kontaktisoovi korral?