Illustratsioon: © AnneP, AI
Vaata videot: suusatamise põnev ajalugu
Kui soovid enne lugemist näha kogu suusatamise arengut ühe dokumentaalfilmina, vaata seda ülevaadet. Film räägib maailma vanimatest suuskadest, Fridtjof Nanseni Gröönimaa retkest, mäesuusatamise sünnist, suusakuurortide arengust ja sellest, kuidas suusatamisest kujunes üks maailma populaarsemaid talispordialasid.
Video laadimine võib võtta mõne sekundi. Kui video kohe ei käivitu, oota hetk – peagi saad vaadata kogu suusatamise põnevat ajalugu.
Allikas: Wocomo HISTORY (YouTube).
Kui vanad on maailma vanimad suusad?
Suusatamise ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Arheoloogilised leiud näitavad, et inimesed kasutasid suuski juba ammu enne seda, kui ehitati Egiptuse püramiidid.
Üks maailma vanimaid säilinud suuski leiti Rootsist Kalvträskist. Västerbotteni muuseumi andmetel on see umbes 5400 aastat vana. Leiukohast avastati kaks puusuuska ja üks suusakepp. Need annavad väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas inimesed liikusid lumistel aladel enam kui viis aastatuhandet tagasi.
Lisaks Rootsile on iidseid suuski ja kaljujooniseid leitud ka Norrast, Soomest, Venemaalt ning Kesk-Aasiast. Seetõttu peavad teadlased suusatamist üheks maailma vanimaks talviseks liikumisviisiks.
Allikad:
Miks hakkasid inimesed suuski kasutama?
Esimesed suusad ei olnud mõeldud sportimiseks ega meelelahutuseks. Need olid ellujäämise vahend, mis võimaldas sügava lumega maastikul liikuda kiiremini ja väiksema energiakuluga kui jalgsi.
Suuski kasutati näiteks:
- jahipidamisel;
- loomade jälitamisel;
- kariloomade juurde liikumisel;
- metsatöödel;
- kaugete asulate vahel reisimisel;
- sõjaväe ja piirivalve ülesannetes.
Rahvusvaheline Suusa- ja Lumelaualiit (FIS) märgib, et organiseeritud võistlussuusatamine kujunes välja alles sajandeid hiljem. Alguses oli suusatamine lihtsalt praktiline viis lumel liikumiseks.
Allikas:
Kuidas vanasti suuski valmistati?
Esimesed suusad valmistati käsitsi puidust. Meistrid valisid sobiva puu, vormisid sellest pika ja kitsa suusa ning painutasid suusanina kuuma vee või auru abil ülespoole. Nii liikus suusk paremini üle lume ega vajunud nii kergesti hange.
Erinevates piirkondades kasutati erinevaid lahendusi. Mõnel pool kaeti suusa põhi loomanahaga, mis aitas mäest üles liikudes paremini pidada. Suusad kinnitati jala külge nahkrihmadega ning tänapäevaseid jäiku suusasaapaid ja turvasidemeid veel ei tuntud.
Ka Eestis valmistasid paljud talumehed veel 20. sajandi keskel oma perele suusad ise. Sellised puusuusad olid küll raskemad kui tänapäevased, kuid vastupidavad ja sobisid hästi metsas ning põldudel liikumiseks.
Video: traditsiooniliste puusuuskade valmistamine
Vaata, kuidas valmistatakse traditsioonilisi puusuuski käsitööna – alates sobiva puidu valimisest kuni suusanina painutamise ja nahkrihmadest sidemete valmistamiseni.
Kuigi tänapäeva suusad valmistatakse kõrgtehnoloogilistest materjalidest, kasutatakse traditsiooniliste puusuuskade valmistamisel endiselt samu põhimõtteid, mida tunti juba sajandeid tagasi.
Kuidas Fridtjof Nansen suusatamise kuulsaks tegi?
19. sajandi lõpus muutusid suusad lisaks igapäevasele liikumisvahendile ka tähtsaks abiliseks maadeavastajatele. Üks tuntumaid polaaruurijaid oli norralane Fridtjof Nansen, kelle julgus ja oskused tegid ta kogu maailmas kuulsaks.
1888. aastal alustas Nansen koos viie kaaslasega retke üle Gröönimaa mandrijää. Nad liikusid suuskadel idast lääne poole ning vedasid kogu varustust kelkudel. See oli esimene edukas Gröönimaa ületamine suuskadel.
Nanseni ekspeditsioon tõestas, et suusad ei sobinud ainult jahipidamiseks või igapäevaseks liikumiseks, vaid võimaldasid läbida ka maailma kõige karmimaid ja raskemini ligipääsetavaid piirkondi.
Retke edu tekitas kogu Euroopas suurt huvi suusatamise vastu ning innustas uusi polaar- ja mägiekspeditsioone.
Allikas:
Fram Museum – Fridtjof Nanseni Gröönimaa ekspeditsioon (1888–1889)
Kuidas sündis mäesuusatamine?
Kui suusatamine levis Skandinaaviast Alpidesse, avastati kiiresti, et järskudel mäenõlvadel on vaja hoopis teistsuguseid sõiduvõtteid kui tasastel maastikel.
20. sajandi alguses täiustati nii suuski, sidemeid kui ka sõidutehnikat. Suusad muutusid paremini juhitavaks ning hakati välja töötama pööramise, pidurdamise ja kiiruse kontrollimise võtteid.
1931. aastal toimusid Šveitsis Mürrenis esimesed mäesuusatamise maailmameistrivõistlused. Võisteldi slaalomis ja kiirlaskumises ning see tähistas tänapäevase mäesuusatamise algust.
Allikad:
Millal hakati kasutama suusatõstukeid?
Esialgu tuli igale laskumisele eelnevalt omal jõul mäkke ronida. See muutus 1934. aastal, kui Šveitsis Davosis avati maailma esimene T-kujuline suusatõstuk.
Suusatõstuk muutis mäesuusatamise palju mugavamaks. Nüüd sai ühe päeva jooksul teha mitu laskumist järjest ning mäesuusatamisest kujunes kiiresti populaarne talvine harrastus.
Tõstukite areng pani aluse tänapäevastele suusakeskustele ja suusapuhkustele.
Allikas:
Davos Klosters – maailma esimese T-bar suusatõstuki ajalugu
Kas naised suusatasid samuti?
Jah. Ka naised tundsid kiiresti huvi uue talveharrastuse vastu. Esialgu peeti sobivaks suusatada pikkades seelikutes ja suurte kübaratega, mis muutis liikumise kohmakaks ja ebamugavaks.
20. sajandi alguses hakkasid üha rohkemad sportlikud naised kandma praktilisemaid rõivaid. See võimaldas vabamalt liikuda ning aitas kaasa naiste aktiivsemale osalemisele mäesuusatamises ja võistlustel.
Suusatamisest kujunes tasapisi talvine harrastus kogu perele ning mägedesse hakati sõitma mitte ainult töö või sõjaväeteenistuse, vaid ka puhkuse ja meelelahutuse pärast.
Millal jõudis mäesuusatamine olümpiamängudele?
Mäesuusatamine kuulus esimest korda taliolümpiamängude kavva 1936. aastal Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis. Esialgu võisteldi Alpi kahevõistluses, mis ühendas kiirlaskumise ja slaalomi tulemused.
Pärast Teist maailmasõda kasvas mäesuusatamise populaarsus kiiresti ning olümpiamängudest kujunes maailma parimate suusatajate tähtsaim mõõduvõtt.
Allikad:
Kuidas muutusid suusad 20. sajandil?
Esimesed suusad valmistati ühest puutükist. Hiljem hakati kasutama liimpuitu, seejärel metalli, klaaskiudu ja tänapäevaseid komposiitmaterjale. Suusad muutusid järjest kergemaks, vastupidavamaks ja paremini juhitavaks.
Arenesid ka suusasaapad ja sidemed. Kui vanadel suuskadel kinnitati jalg nahkrihmadega, siis nüüd hoiavad turvasidemed saapa kindlalt paigal ning aitavad kukkumise korral vigastusi vähendada.
Tänapäeval valmistatakse erinevaid suuski vastavalt kasutusotstarbele – murdmaasuusad, mäesuusad, freestyle- ja matkasuusad on kõik erineva kuju ning ehitusega.
Video: Suusatamise põnev ajalugu
See dokumentaalfilm jälgib suusatamise arengut eelajaloolisest liikumisvahendist tänapäevase talispordini. Filmis räägitakse maailma vanimatest suuskadest, Mongoolia koopamaalingutest, Fridtjof Nanseni Gröönimaa retkest, mäesuusatamise sünnist, suusakuurortide arengust ning sellest, kuidas suusatamisest kujunes üks maailma populaarsemaid talispordialasid.
Allikas: Wocomo HISTORY (YouTube).
Mida võiks sellest loost meelde jätta?
- Suusad leiutati praktiliseks liikumiseks, mitte sportimiseks.
- Ühed maailma vanimad säilinud suusad on umbes 5400 aastat vanad.
- Fridtjof Nanseni 1888. aasta Gröönimaa retk muutis suusatamise kogu maailmas tuntuks.
- 1931. aastal toimusid esimesed mäesuusatamise maailmameistrivõistlused.
- 1934. aastal avati maailma esimene T-kujuline suusatõstuk.
- Mäesuusatamine jõudis taliolümpiamängude kavva 1936. aastal.
- Tänapäeva suusad on kõrgtehnoloogilised, kuid nende põhieesmärk on jäänud samaks – aidata inimesel lumel liikuda.
Kui järgmine kord suusad alla paned, tasub mõelda, et kasutad leiutist, mille ajalugu ulatub rohkem kui viie tuhande aasta taha. See, mis algas ellujäämise vahendina, on tänapäeval üks maailma armastatumaid talispordialasid.
Korduma kippuvad küsimused
Kui vanad on maailma vanimad suusad?
Üks vanimaid säilinud suuski on umbes 5400 aastat vana ning see leiti Rootsist Kalvträskist.
Miks inimesed suusad leiutasid?
Suusad võimaldasid sügavas lumes kiiremini liikuda ning lihtsustasid jahipidamist, reisimist ja igapäevaseid töid.
Kes oli Fridtjof Nansen?
Norra teadlane ja maadeavastaja, kes ületas 1888. aastal koos kaaslastega esimesena suuskadel Gröönimaa mandrijää.
Millal leiutati suusatõstuk?
Maailma esimene T-kujuline suusatõstuk avati Šveitsis Davosis 1934. aastal.
Millal jõudis mäesuusatamine olümpiale?
Mäesuusatamine oli esimest korda taliolümpiamängude kavas 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis.
Kas suusatamine on vanem kui Egiptuse püramiidid?
Jah. Maailma vanimad säilinud suusad pärinevad ajast enne Giza suurte püramiidide ehitamist.
Allikad ja lisalugemine
Kuidas see artikkel sündis?
Artikli algne versioon valmis 2023. aastal dokumentaalfilmi „Suusatamise põnev ajalugu” põhjal tehtud märkmetest. 2026. aastal uuendas Lastega.ee artikli iseseisvaks suusatamise ajaloo ülevaateks ning kontrollis põhilised aastaarvud ja sündmused muuseumide, Rahvusvahelise Suusa- ja Lumelaualiidu FIS, Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja teiste ajalooallikate põhjal.
Veebivideote ja voogedastusplatvormide sisu võib aja jooksul muutuda või olla mõnes riigis piiratud. Kui video ei avane, on artiklis olev ajalooline põhitekst loetav ja kasutatav ka ilma videota.