Kuidas tekib jäävihm?
Jäävihma tekkimiseks peavad erinevatel kõrgustel paiknema erineva temperatuuriga õhukihid. Kõrgemal pilvedes on õhk külm ning sademed hakkavad langema lumehelvestena.
Allapoole liikudes satuvad lumehelbed soojemasse õhukihti, kus temperatuur on üle null kraadi. Lumi sulab ning muutub vihmapiiskadeks. Maapinnale lähemal võib aga paikneda uus külm õhukiht, kus temperatuur on taas alla nulli.
Kui külm õhukiht on piisavalt paks, jõuavad vihmapiisad enne maapinnale langemist täielikult või osaliselt jäätuda. Nii tekivad väikesed läbipaistvad või poolläbipaistvad jääterad, mida nimetatakse jäävihmaks.
Kuidas jäävihm samm-sammult tekib?
- Pilvedes tekib lumi. Kõrgemal atmosfääris on temperatuur alla nulli ning sademed moodustuvad lumehelvestena.
- Lumi sulab vihmaks. Lumehelbed läbivad soojema õhukihi ja muutuvad vedelateks vihmapiiskadeks.
- Vihmapiisad satuvad külma õhku. Maapinna lähedal paiknevas külmas õhukihis hakkavad piisad uuesti jäätuma.
- Maapinnale langevad jääterad. Kui piisad jõuavad enne maapinnale langemist jäätuda, sajab jäävihma.
Mis on jäävihm?
Jäävihm on sademeliik, mille korral langevad maapinnale väikesed läbipaistvad jääterad. Mõne jäätera sees võib olla veel veidi vedelat vett.
Jäävihma terad võivad vastu akent, katust või maapinda langedes tekitada nõrka krabinat. Need võivad põrgata sarnaselt väikestele jääkuulikestele.
Mis vahe on jäävihmal ja jäätuval vihmal?
Jäävihm ja jäätuv vihm tekivad sarnastes ilmastikutingimustes, kuid nende peamine erinevus seisneb selles, millal vihmapiisad jäätuvad.
| Ilmastikunähtus | Millal sademed jäätuvad? | Mis jõuab maapinnale? |
|---|---|---|
| Jäävihm | Vihmapiisad jäätuvad enne maapinnale jõudmist. | Väikesed läbipaistvad jääterad. |
| Jäätuv vihm | Vihmapiisad on õhus veel vedelad ja jäätuvad kokkupuutel külma pinnaga. | Vedelik, mis moodustab pindadele kiiresti jääkihi. |
Jäätuva vihma korral on vihmapiisad alajahtunud ehk nende temperatuur võib olla alla nulli, kuigi nad on endiselt vedelad. Kui piisad puutuvad kokku külma tee, kõnnitee, puuoksa või autoga, jäätuvad need kohe.
Miks on jäävihm ja jäätuv vihm ohtlikud?
Jäävihm ja eriti jäätuv vihm võivad muuta teed, kõnniteed ja trepid väga kiiresti libedaks. Õhuke läbipaistev jääkiht ei pruugi olla hästi nähtav ning seetõttu võib libedus tulla ootamatult.
Jää võib koguneda ka puuokstele, elektriliinidele ja hoonetele. Paks jääkiht muudab oksad raskeks ning võib põhjustada nende murdumist.
Jäävihma või jäätuva vihma ajal tasub liikuda rahulikult, valida libisemiskindlad jalanõud ning arvestada pikema pidurdusteekonnaga.
Kas jäävihma esineb Eestis sageli?
Jäävihm ei ole Eestis väga sage nähtus, sest selle tekkimiseks peab atmosfääris olema sobivalt paiknevate külmade ja soojade õhukihtide kombinatsioon.
Sagedamini võib Eestis esineda jäätuvat vihma, mis tekitab maapinnale ja esemetele läbipaistva jääkihi. Mõlemad nähtused esinevad kõige tõenäolisemalt ajal, mil õhutemperatuur kõigub null kraadi ümber.
Korduma kippuvad küsimused jäävihma kohta
Kas jäävihm on sama mis jäätuv vihm?
Ei ole. Jäävihm langeb maapinnale juba jäätunud teradena. Jäätuv vihm langeb vedelate vihmapiiskadena ja külmub alles kokkupuutel külma pinnaga.
Miks muutuvad teed jäävihma ajal libedaks?
Jääterad ja külmunud vihm võivad koguneda teepinnale ning moodustada sileda jääkihi. Eriti ohtlik on läbipaistev jää, mida võib olla raske märgata.
Millal tekib jäävihm kõige tõenäolisemalt?
Jäävihm võib tekkida siis, kui õhutemperatuur on maapinna lähedal alla nulli, kuid kõrgemal atmosfääris paikneb soojem õhukiht. Eestis võib seda esineda eelkõige sügisel, talvel ja varakevadel.
Kas jäävihma saab ette ennustada?
Meteoroloogid saavad jäävihma tekkimise võimalust hinnata õhutemperatuuri, niiskuse ja eri kõrgustel paiknevate õhukihtide põhjal. Täpne tekkekoht ja sademete liik võivad siiski kiiresti muutuda.
Allikad ja lisalugemine
- Keskkonnaagentuur: jäävihma definitsioon
- Keskkonnaagentuur: jäätuva vihma definitsioon
- Keskkonnaagentuur: kuidas tekivad talvised libedad ilmaolud?
Tasub teada: igapäevases kõnepruugis kasutatakse sõna „jäävihm” mõnikord ka jäätuva vihma kohta. Ilmateaduses eristatakse neid aga kahe erineva sademeliigina.