Toidupüramiid: kuidas seda koos lapsega kasutada?

Vaata koos lapsega: mis on toidupüramiid?

Teeviit Juuniori videos selgitab toitumisekspert Tagli Pitsi, mida toidupüramiid näitab ja kuidas see aitab teha mitmekesisemaid toiduvalikuid.

Mis on toidupüramiid?

Toidupüramiid. Allikas ja väljaandja: Tervise Arengu Instituut, 2025

Toidupüramiid on Eesti riiklike toidusoovituste visuaalne kokkuvõte. See näitab toidugruppide soovituslikke omavahelisi proportsioone pikema aja, näiteks nädala jooksul.

Püramiidi alumises osas paiknevad toidugrupid, mida võiks koguseliselt süüa rohkem. Tipu poole jäävad toidud, mida süüakse tavaliselt väiksemates kogustes või harvem.

Oluline: Tervise Arengu Instituudi toidupüramiid näitlikustab nädala toidukoguseid ligikaudu 2000 kcal päevase energiavajaduse juures. See ei tähenda, et laps peaks sööma pildil näidatud täpseid koguseid. Lapse toiduvajadus sõltub vanusest, kasvamisest, liikumisest ja teistest individuaalsetest asjaoludest.

Miks on püramiidi all liikumine?

Toidupüramiidi põhjaks on liikumine. Toitumine, liikumine, uni ja igapäevane enesetunne mõjutavad üksteist ning moodustavad terviku.

Lapse liikumine ei pea tähendama ainult trenni. Selleks sobivad ka:

• õues mängimine;
• kooli või lasteaeda kõndimine;
• rattasõit ja ujumine;
• pallimängud;
• tantsimine;
• matkamine ja perega jalutamine;
• kodused liikumismängud.

Millised toidugrupid püramiidis on?

Teraviljatooted ja kartul

Sellesse rühma kuuluvad leib ja teised teraviljatooted, pudrud, riis, pasta ning kartul. Võimaluse korral võiks osa valikutest olla täisteratooted.

Köögiviljad, puuviljad ja marjad

Puu- ja köögiviljad ning marjad võiksid kuuluda menüüsse iga päev. Tervise Arengu Instituut soovitab süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit: ligikaudu kolm köögivilja- ja kaks puuviljaportsjonit.

Portsjoni hindamisel võib kasutada sööja enda peotäit. Nii on lapse kogus loomulikult väiksem kui täiskasvanul.

Piim ja piimatooted

Sellesse rühma kuuluvad näiteks piim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust ja juust. Valikuid võib vaheldada ning kogused sõltuvad lapse vanusest ja ülejäänud menüüst.

Kui laps ei söö allergia, talumatuse või pere toiduvalikute tõttu piimatooteid, tuleb vaadata, millistest teistest toitudest saab ta vajalikud toitained. Vajaduse korral tasub nõu küsida perearstilt või pädevalt toitumisspetsialistilt.

Kala, muna, liha ja linnuliha

Need toidud annavad muu hulgas valke ning mitmesuguseid vitamiine ja mineraalaineid. Valikuid võiks nädala jooksul vaheldada. Taimse valgu allikateks sobivad näiteks oad, läätsed ja herned.

Pähklid, seemned ja lisatavad rasvad

Sellesse rühma kuuluvad näiteks pähklid, seemned, mandlid, taimeõlid, või, avokaado ja oliivid. Neid kasutatakse väiksemates kogustes, kuid rasvad on organismile vajalikud.

Väikelapsele ei anta terveid pähkleid lämbumisohu tõttu. Sobiv vorm sõltub lapse vanusest ja söömisoskusest. Arvestada tuleb ka võimaliku pähkliallergiaga.

Maiustused ja soolased näksid

Toidupüramiidi tipus paiknevad maiustused, magusad joogid ja soolased näksid. Neid ei ole organismi toimimiseks vaja, kuid see ei tähenda, et iga maiustus oleks keelatud.

Püramiid aitab näha, et sellised toidud võiksid moodustada menüüst väikese osa. Rahulik ja paindlik suhtumine aitab vältida olukorda, kus mõni toit muutub lapse jaoks eriti ihaldusväärseks just sellepärast, et see on kuulutatud täielikult keelatuks.

Ära unusta joogivett

Puhas joogivesi peaks olema lapsele päeva jooksul kättesaadav. Janu korral on vesi tavaliselt kõige lihtsam valik.

Magusad joogid, mahlajoogid ja maitseveed võivad sisaldada palju lisatud suhkrut ega asenda igapäevast joogivett.

Toidupüramiid ja taldrikureegel ei ole sama

Toidupüramiid näitab toidugruppide üldist tasakaalu pikema aja jooksul. Taldrikureegel aitab aga kokku panna ühte lõuna- või õhtusööki.

Taldrikureegli järgi võiks:

• vähemalt poole taldrikust moodustada köögiviljad;
• umbes veerandi moodustada valgurikas toit, näiteks kala, muna, linnuliha, liha, kodujuust või kaunviljad;
• ülejäänud veerandi moodustada lisand, näiteks kartul, tatar, riis või pasta.

Segatoidu, näiteks vormiroa, risoto või lasanje kõrvale võib lisada köögivilju või salatit. Iga lapse taldrik ei pea siiski välja nägema täpselt ühesugune.

Kuidas lapsega toidupüramiidi uurida?

1. Tehke nädala toiduvikerkaar

Joonistage paberile viis värvilist ringi. Kui laps sööb mõnda sama värvi puu- või köögivilja, saab ta selle juurde pildi joonistada või toidu nime kirjutada.

2. Laske lapsel valida üks uus toit

Laps võib poes valida ühe puu- või köögivilja, mida pere pole ammu söönud. Kodus uurige koos, kuidas seda pesta, lõigata või toidu sisse lisada.

3. Ehitage mängutoidust püramiid

Kasutage mänguköögi toite, toidupakendite pilte või reklaamlehtedest välja lõigatud kujutisi. Sorteerige need koos toidugruppidesse.

4. Vaadake tervet nädalat, mitte üht söögikorda

Üks toidukord ei pea sisaldama kõiki toidugruppe. Tasakaal kujuneb päeva ja nädala jooksul. Mõnel päeval sööb laps rohkem, teisel vähem – oluline on üldine mitmekesisus.

Kuidas kujundada rahulikku suhet toiduga?

• Paku mitmekesist valikut, kuid ära sunni last taldrikut tühjaks sööma.
• Luba lapsel märgata oma nälja- ja täiskõhutunnet.
• Sööge võimaluse korral koos ning rääkige lauas muudestki asjadest peale söödud koguse.
• Kaasa laps toidu valimisse ja valmistamisse.
• Anna uue toiduga tutvumiseks aega – mõnikord on vaja seda pakkuda mitu korda.
• Väldi toidu kasutamist karistuse, lohutuse või kohustusliku preemiana.

Toidupüramiid on abivahend, mitte test. Ahaa – eesmärk ei ole täiuslik taldrik, vaid tasapisi kujunev mitmekesine ja perele sobiv toidulaud.