Suvepõlvkonna nõgesliblikas

Nõgeseliblikas (Araschnia levana f. prorsa), suvepõlvkonnast. Foto: Ain Piir.

Üks liik, kaks erinevat välimust

Nõgeseliblikal (Araschnia levana) on tavaliselt kaks põlvkonda aastas. Kevadel ja suvel lendavad liblikad kuuluvad samasse liiki, kuid nende tiibade värv ja muster on väga erinevad.

Need ei ole kaks eri liblikaliiki ega isas- ja emasliblika erinevad välimused. Erineva välimusega on eri aastaaegadel arenenud põlvkonnad.

Üks liik, kaks erinevat välimust

Nõgeseliblikal (Araschnia levana) on tavaliselt kaks põlvkonda aastas. Kevadel ja suvel lendavad liblikad kuuluvad samasse liiki, kuid nende tiibade värv ja muster on väga erinevad.

Need ei ole kaks eri liblikaliiki ega isas- ja emasliblika erinevad välimused. Erineva välimusega on eri aastaaegadel arenenud põlvkonnad.

Mida tähendab sesoonne dimorfism?

Nähtust, kus ühe liigi eri aastaaegadel esinevad põlvkonnad on erineva välimusega, nimetatakse sesoonseks dimorfismiks.

„Sesoonne” tähendab aastaajaga seotud ja „dimorfism” kahe erineva vormi esinemist. Nõgeseliblikal on kaks selgelt eristatavat hooajalist vormi:

• kevadpõlvkond ehk Araschnia levana f. levana;
• suvepõlvkond ehk Araschnia levana f. prorsa.

Liblikas ei muuda elu jooksul oma tiibade värvi. Kevad- ja suvevorm on eri põlvkondade valmikute välimus.

Kuidas kevadpõlvkonda ära tunda?

Kevadpõlvkonna nõgeseliblikas on üldmuljelt oranžikas- või roostepruun. Tiibadel on keerukas mustjaspruun muster ja heledamad laigud.

Kevadpõlvkonna liblikad väljuvad talve üle elanud nukkudest. Neid võib kohata peamiselt kevadel ja suve alguses.

Kuidas suvepõlvkonda ära tunda?

Suvepõlvkonna nõgeseliblikas on palju tumedam. Tema tiibade põhitoon on tumepruun või peaaegu must ning üle tiibade kulgevad valged või kollakasvalged laigud ja vöödid. Oranži värvi on suvevormi tiibadel märksa vähem.

Suvepõlvkonna liblikad lendavad tavaliselt suve teisel poolel. Nad võivad olla kevadvormist suuremad, kuid ainult suuruse järgi ei saa põlvkonda kindlalt määrata. Kõige paremini on erinevus näha tiibade värvis ja mustris.

Miks on põlvkonnad erinevat värvi?

Nõgeseliblika hooajalise välimuse kujunemist mõjutavad kõige rohkem rööviku kasvuaegne päeva pikkus ja temperatuur.

• Kevadpõlvkonna munadest koorunud röövikud kasvavad kevade ja suve alguse pikkade päevade ajal. Nendest arenevad sama suve tumedad suvepõlvkonna liblikad.
• Suvepõlvkonna järglased kasvavad hilissuvel, kui päevad hakkavad lühenema. Nende nukud jäävad talvituma ning neist väljuvad järgmisel kevadel oranžikaspruunid kevadpõlvkonna liblikad.

„Lühikese päeva tingimused” ei tähenda siin tingimata seda, et päev peab olema ööst lühem. Liblika areng reageerib päeva pikkuse vähenemisele võrreldes kesksuve pikkade päevadega.

Talvituv nukk on puhkeseisundis ehk diapausis. Kevadpõlvkond areneb talvitunud nukust, suvepõlvkond aga areneb soojal ajal ilma pika talvise puhkepausita.

Miks nimetatakse teda nõgeseliblikaks?

Emasliblikas muneb munad nõgesele ja röövikud toituvad nõgeselehtedest. Seetõttu on nõges selle liblikaliigi eluringis oluline taim.

Kui aias on võimalik jätta mõni nõges kasvama, võib sellest saada nõgeseliblika röövikute toidukoht. Röövikuid ja nende toidutaime tasub vaadelda rahulikult ning jätta nad samasse kasvukohta.