Kevadpaabusilm on kogu Eestis levinud ja vahetevahel võib neid kohata nii soodes-rabades, kui ka segametsade servadel.
- Kevadpaabusilm koorub valmikuks juba aprilli lõpus või mais.
- Liblikad lendavad mai keskpaigast juuni keskpaigani.
- Kevadpaabusilma isas- ja emasliblikad on erinevat värvi.
Kevadpaabusilma isased liblikad on pruunid ning lendavad päeval, emased on hallide tiibadega ning öösel aktiivsed. - Paabusilmlased on suured või väga suured liblikad. Nende tiibade sirulaius on isastel 40-50 mm, emastel 52-64 mm.
Kevadpaabusilma röövik (pilt Pixabyst):
Algallikas: Loodusekalender
Valmik
Valmik on täiskasvanud putukas, kes ei kestu ega kasva.
- Valmiku eluiga võib olenevalt liigist olla mõnest minutist kuni mitme aastani.
Tavaliselt on see mõni nädal kuni mõni kuu. - Palljud lühema elueaga valmikud ei toitu, elades ainult vastseeas kogutud varudest.
- Valmiku elufunktsioon on sigimine.
Tal on hea nägemine, haistmine ja liikumisvõime, et leida vastassugupoolt ja munemiskohta. Paaritumise ja munemise aega nimetatakse lendluseks.
Osa putukaid lendleb kohe peale nukust koorumist, teistel on vaja suguküpsuse saavutamiseks küpsussööma.
Mõnede putukatel on peale lendlust puhkeperiood ja taastumissööm, mille järel putukas muutub jälle sigimisvõimeliseks ja asub uuesti munema, andes nn sõsarpõlvkonna. - Putuka arengut munast valmikuni nimetatakse põlvkonnaks ehk generatsiooniks.
- Enamasti on põlvkonna pikkus 1 aasta, kaks aastat on see männikärsakal, 4-5 aastat maipõrnikal.
Mõnedel putukatel esineb aastas mitu põlvkonda (lehetäid).
Põlvkondade ja eri arengujärkude kestus oleneb suurel määral ilmastikust. Sooja ja kuiva suve korral toimub areng kiiremini.
Algallikas: Hariduskeskus.ee