Eestimaa aedades võib kohata mürgist Ameerika kermesmarja.
Kuni kesksuveni on kermesmari lehtdekoratiivne puhmik, kuid kesksuvel ilmuvad lehtede vahelt välja valged 15—25 cm pikused õisikud, millest sügiseks (septembris) valmivad mürgised mustad viljad (marjad).
Pane tähele:
- Marjad on hea maitsega ja mahlased, sarnanedes põldmarjadega, kuid kermesmarja viljad on mürgised!
- Taimes sisalduvate saponiinide segu on mürk, mis kutsub esile krampe, mao-soolevaevusi, oksendamist ja kõhulahtisust.
Kermesmari on pärit Põhja- ja kesk-Ameerikast. Kasvukohaks sobib parasniiske keskmise viljakusega ja vett läbilaskev pinnas. Eelistab päikesepaistet, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Kasvukõrgus on ca 1-1,5 m. Külmade saabudes kermesmarja varred hävivad, kuid kevadel tulevad jälle uued võrsed.
Kermesmarjad ei kuulu nn musta raamatu taimede nimekirja. Nad ei ole invasiivsed ega ohusta kohalikke taimeliike. Siiski tuleks hoida nad aia piires, nii nagu teiste kultiveeritavate võõrliikide puhul on soovitatav.
Algallikad:
- Fotod: Lauri Lorents
- Terviseamet.ee, Mürgistused taimede ja seentega.
Ava infovoldik siit. - Aiasõber.ee: Ameerika kermesmari
- sakala.postimees.ee: Ameerika kermesmari püüab möödujate pilke
- Maaleht.ee: Ohtlikult kaunis kermesmari
- Kolm mõrtsukat koduaias. Toivo Niinberg, köögiviljanduse õpetaja.
- Delfi.ee/maakodu/aed: Kas kermesmari tohib metsa minna?