Vastlapäev 2024: kuupäevad, kombed, laulud, mängud!

Vastlapäev ( 8. veebruar ... 7. märts) on liikuv püha - noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. 
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni).

Millal on vastlapäev?

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest.
Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi).
Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast.
Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.
 

Heal lapsel mitu nime:

Vastlapäeva kutsutakse veel kui vastlad, lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev.
Vastlapäeva nimetus on pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
 

Esivanemate vastlapäeva komme nr 1 - pidutse ja söö enne suurt paastu!

Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seepärast kasutas vanarahvas vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu.
Traditsiooniliselt söödi hommikuks vastlaputru - tanguputru.
Lõunaks või õhtuks oli vastlatoiduks herne- või oasupp ja seajalad.

Tasub teada, et meie esivanemate toit sõltus aastaaegadest:

  • Sealiha söödi ainult talvel.
    Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale.
  • Vastlapäevaks olid seast järel ainult jalad ja seetõttu neid söödigi vastlapäeval.
  • Pärast vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide".
  • Pärast vastlapäeva olid toiduvarud otsas ja oligi saabunud paastuga sarnane olukord.
    • otsas oli liha
    • lehm veel ei hakanud lüpsma
    • kanad veel ei munelenud

Esivanemate vastlapäevakomme nr 2 - lase liugu!

  • Liu­laskmisega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina.
    Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Sellega sele­tuvad rohked kombed ja maagilised toimingud, millega püüti linakasvu mõjutada.
  • Vastlaliugu käisid vanemal ajal laskmas niihästi noored kui ka eakamad inimesed.
    Tingimata pidi liumäel olema pereema.
    Parema linakasvu lootuses pani enamasti pere­naine linaseemnekotikese istme alla (teated Lõuna-Eestist). Ka on võetud linakurst põue.
  • Liugu lasti mitmel viisil, sõltuvalt ilmastikust, maastikust ja sõiduvahendist.
    • Kõige sagedamini kasutati sõidurege, millel võeti aisad eest.
      Reele mahtus palju inimesi :-)
    • Kasutati ka palgivedamise järelrege.
    • Üksikult lasti liugu kelguga.
    • Kelgu puudumisel lasti liugu pingiga, millel jalad ülespidi.
    • Liugu sai lasta ka kuuseoksal istudes.
    • Mäest lasti alla ka lihtsalt istuli.
    • Veekogu olemasolul puhastati osa veekogust ja tehti jääkarussell.
  • Mõnel pool tehti ka hobustega vastlasõite.
    Mida pikem sõit, seda pikem lina. Seepärast mindi sugulaste ja tuttavate juurde, sageli ka kõrtsi.
    Pikad vastlasõidud hobusega olid kom­beks rohkem Ida-Eestis, kuid pia sõidu huvilisi leidus üle kogu Eesti.

Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.

Vastlalaulud: 

Vastlahüüded:

  • Linaliugu, pikka kiudu!
  • Nii pikaks meie lina kui on see reeteekene!

 Vastlapäeva mängud:

  • Laialt tuntud mänguasi on vastlavurr.
    Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
    Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
    Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
    Võisteldi pöörlemise ja peale - kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
    Vastalvurril oli palju nimetusi: uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont.
  • Mulgimaal harrastati veel sajandivahetuselgi omapärast mängu – vastla kottiajamist.
  • Maagiline toiming oli kada ajamine ja ka Tuhkapoiss ja selle liigutamine :-)

Vastlapäeva ilmaennustused:

Vanarahvas ennustas vastlapäeva ilma järgi tulevast ilma. Kuid kas vanarahva ilmaennustused ka tänapäeval kehtivad?
Vaatle sinagi ilma ja võrdle vanarahva tarkusega! 

Tänapäeva vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele.

  • Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi süüakse kindlasti vastlakukleid.
  • Tänini on populaarne liulaskmine.
    • Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu
    • Alates 20 sajandi lõpust kõlbab liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms.
    • Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus.
  • Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. 
  • Traditsioonilise vastalatoiduna pn säilinud vastlapuder, herne- või oasupp ja seajalad. Lisandunud on vahukoorega vastlakuklid :-)

Vaata vastalapäeva kombeid, mänge, laule, meistedamisi!

Millal on vastlapäev ja millised on vastlapäevakombed?

2023: 21. veebruar

2024: 13. veebruar
2025: 4. märts
2026: 17. veebruar
2027: 9. veebruar
2028: 29. veebruar
2029: 13. veebruar

 

Algallikas BERTA, Vikipeedia , Folklore