Tuginedes oma kogemustele on võrreldes Eestiga mõned erinevused.
Näiteks mütsi kandmine: päris harjumatu on vaadata kui külma kevadtuulega lehvib vankritest välja paljas peanupp kui minu laps on samal ajal ainuke mütsiga. Riietega on nii, et kui ikka võimalik on lastel T-särk seljas ja lühikesed püksid jalas. "Mida vähem seda parem" moto. Seda ka täiskasvanutel.
Inglastele meeldib kangesti ilmast rääkida, ja mitte soojalt riidesse panna, sest siis saab veel rohkem rääkida, kui külm ikka on. Ja kuna suve eriti pole, nii nagu Eestiski, siis sellele vaatamata see üks päev sooja suveilma saab väga hästi ära kasutada selleks, et rääkida kui palav ikka on ja millal see kuumus ometi lõpeb :) Samas on see suurepärane võimalus minna pubisse ennast jahutama. Ma isegi ütleks et pubisse minek on pärast teejoomist inglaste lemmiktegevus number kaks.
Ja talvel, kui mina ikkagi üldjuhul sokid ka jalga panin, siis ei olnud harv juhus näha paljaste varvasega plätudes jalutajat. Kui on ikka vaja korraks tänava lõppu minna hommikul ajalehte ja tee peale piima ostma, ei hakka ju sellepärast kohe riidesse toppima, mis siis, et jääkirme on maas.
Väga armastatakse ka koolivormi ja pisikesed koolijütsid näevad väga viksid ja viisakad välja.
Selliseid poririideid lastel ja kombekaid ma väga ei näinud. Kui on vihm, siis vihmamantel ja kummikud. Need on küll lastel koguaeg.
Autor: Helen Kahanek
